Kuna mul siin korralikult vaba aega on olnud, siis olen enda jaoks nii mõndagi selge(ma)ks mõelnud. Üks aeg arvasin ma, et kõige ideaalsem oleks jääda koduseks. Ollagi kodus, hoolitseda laste, mehe ja kodu eest. Ahjaa, loomade eest ka ju. Nüüd aga olen taibanud, et kodus istumine ei ole üldse minu teema.
Sellest saadik alates, kui ma töötuks jäin, on hakanud mind vaevama miski. Ma tunnen, et mul on kodus igav, ma tahan siit välja pääseda, ma ei jaksa siin olla. Ma tahan teha midagi! Võtsin oma mõtted siin paar päeva tagasi kokku ja mulle oli selge- esimese asjana tahan lõpetada kooli. 2016 sügis ma ei läinud 12-sse klassi, sest 11. klassi võlgu oli minu jaoks liialt palju. Kui nüüd aga need võlad kõik peaaegu tasa on tehtud, siis mõtted liiguvad uuesti kooli poole. Sünnitustähtaeg on 16. september ja ma tunnen hirmu selle ees, et pole saanud uue klassiga alustadagi, kui pean edasi õppima vastsündinu kõrvalt. Ja siis avastasin end mõttelt, et nii paljud on hakkama saanud, miks ei peaks siis mina saama? Ma lähen kooli ja annan endast parima, ma vähemalt proovin! Septembris lähen 12. klassi Paides, eks vaatab, kuidas see õppekorraldus olema hakkab. Mingi e-õppe variant on seal olemas, aga eks see näha ole, kuidas ja mis.
Kool on küll minu põhiline prioriteet, kuid peas mõlguvad ka muud mõtted. Näiteks tahan ma järgmisel töötukassa visiidil uurida võimalust kirjutada äriplaani ja avada oma isiklik mängutuba-lapsehoid. Muidugi selleks pean läbima ma ise koolitusi ja tegema läbi terve kadalipu, aga proovida ju võib. Mis mul kaotada on? See mõte on mul juba kenake aasta peas oma kohta proovinud leida, aga ma olen teise tahaplaanile püüdnud jätta. Kindlasti tahaksin seda ideed teostada peale keskkooli lõppu.
Veel tahaksin aasta lõpus, 2018 alguses minna autokooli ja teha load ära. Teooriaosa on mul tegelikult peaaegu tehtud, aga ma ei usu, et uues koolis see arvesse läheb.
Kõige selle kõrvalt on miski aga puudu. Ma mõtlen, et tahaks teha midagi.. kodust. Miski nokitsemine või käsitöö, mida kodus lihtsalt diivanil teleri ees teha või siis, kui polegi muud tegevust. Alguses mõtlesin, et õpiks kuduma või heegeldama.. ja hakkaks enda käsitööd müüma. Teeniks mingit lisaraha. Seejärel tekkis mõte, et sebiks töötukassa kaudu koolituse geelküünte või juuksepikenduste paigaldamiseks, aga neid asju teevad juba pea iga teine inimene Eestis, seega tundub minu jaoks see igav.
Ma tahaks midagi teha! Midagi, millega lisaraha teenida, samas ei rööviks see minult megapalju aega. Mu käed sügelevad, aga samas olen ma arvamusel, et mul ei ole väga kuldsed käed. Pigem olen ma vorstinäpp, kes kahe käega midagi ilusat meisterdada ei suuda. Mida teha?
Minu tuleviku plaan koos mehega on minna maale elama ja võtame endale.kanad ja kitsed..hetkel meil sellised plaanid
Aga töö? Mäletan kirjutasid, et proovid ikka tööle ka saada veel? Kas selles linnas, kus te nüüd elate on üldse mängutoast puudust?
Selles ma kahtlengi, et kas Paides avada sellist kohta. Kuna Paides elamine on meie jaoks niikuinii ajutine variant. Ma pole kindel, kas tahan sinna oma päris kodu osta, kui kunagi tulevikus kodulaenu saame. Saab sellele veel mõelda, mingit kindlat otsust ma veel vastu ei võta.
Tööle mõnes mõttes tahaks minna, aga ma kahtlen, et keegi mind võtab. Samas, lapsi pole veel Paidesse lasteaeda saanud, seega laste kõrvalt oleks ka keeruline tööl käia. Lasteaeda saavad nad alates septembrist kindlasti ja siis on aeg liiga hiline tööle minekuks. 🙂
Munarakudoonor? Aga kahjuks ennem keskharidust vaja. Ma ka lapsega kodus, tegelen sellega, teenib hästi ja samas heategu teisele.
Põhipoint polegi rahas tegelikult. Tahaks lihtsalt midagi ära õppida ja teha kodus. Kui sellega ka raha teenin, see oleks lihtsalt boonuseks. 🙂
Proovi viltimist, loe raamatuid, meisterda vanadest ajakirjadest karpe või korve, proovi fimost voolida erinevaid kujukesi või ehteid, lahenda ristsõnu/sudokusid… hetkel rohkem tegevusi pähe ei tule 🙂