Mul pidavat sitt maitse olema ja üldse olla paaril inimesel minust hale, sest ma kannan selliseid räbalaid, millega ei kõlba isegi mitte põrandaid pesta. Usu mind, põrandaid kõlbab pesta igasuguste räbalatega. Ma ei tea, kus maailmas osad inimesed elavad, aga mina elan tänapäevases ühiskonnas, kus kõigi maitsed ei olegi üks ühele. Kõik inimesed ei saagi ega peagi kandma ühesuguseid riideid, neile ei peagi meeldima ühesugused asjad, tegevused, inimesed- seda nimetatakse maitseks. Ehk teisiõnu- inimestel ongi erinev maitse! See võib tõsimeeli mõnele inimesele üllatusena tulla, kuid mina olen sellest õnneks ammuilma aru saanud ja pakun, et ka paljud teised.
Mis ühe jaoks on ilus, võib teise jaoks kole olle ja mina seda kellelegi pahaks ei pane. Kõigile ei saagi ega peagi meeldima. Mina kannan ikka seda, mis mulle meeldib ja minu arvates mulle sobib, mitte ei lähe ma hommikul vara palja peega tänavale küsitlust korraldama, mida ma täna selga peaksin panema. Enamjaolt inimesi see absoluutselt ei koti, sest kõigil on kuhugi kiire ja pole aega vahtida seda, mida keegi kannab. Ja väga paljudel kordadel leidub tänavatel rohkelt neid inimesi, kes just jälgivadki teisi- mida nad kannavad, kuidas seisavad või kõnnivad, milline soeng neil on. See on paratamatus ja ma ei panusta sellele, et kas täna on tänav rohkem täis moekriitikuid või on kõigil kiire. Ma panen selga selle, milles ma end ilusalt ja mugavalt tunnen. Ja ei ole aega mul vahtida, kas mind vahib keegi.
Minule isiklikult ka mõnikord ei meeldi, kui tänavapildis kellelgil näen seljas mõnda konkreetsetriideeset, mis silmale vastu hakkan (mitte, et mulle meeldiks paljaid inimesi vahtida, saate aru küll :D). Ülemise korrusega mõtlen, et mina seda eales selga ei paneks ja sellel võib olla kaks põhjust- see on minu jaoks lihtsalt kole ese või ma ei kannaks seda never välja. Aga ma ei tuleks eales selle peale, et inimesele ligi minna ja öelda, et õu ma räigelt tahaks paar pisarat poetada, sest mul nii hale sinust, et selliseid kaltse kannad. Milleks? 😀
Mallukas vist kirjutas siin vahepeal, kuidas ta nüüd mõistab, miks netikommentaatorid nii viha täis on. Et ju siis on neil endal midagi halvasti. Maybe, maybe not. Aga kui sul endal on mingid kompleksid ja tõesti midagi halvati, siis pliis pöördu vastava asutuse poole ja lase end korda teha. Kui sa rohkem seda sisemist ussi toidad, siis ta jääbki sinu sisse elama.
Mul pole ausalt selle vastu midagi, kui siia koguneks ilmatu lai inimesi arutlema, vaidlema ja kommenteerima. Mõistlikult. Täiskasvanute moodi. Aga ma proovin ikka inimesi aidata ja suunata ning meelde tuletada neile, kellele vaja, et me ei ole enam 15-aastased, kus “Sa oled kole.” oleks midagi ilmatu määravat. Sa ju võid seda siia kirjutada, kui su päev on tänu sellele parem. Inimestel on erinev arvamus, erinev väljendusviis. Sinna pole midagi parata, aga iga päev on uus võimalus end paremaks muuta, sest lõppude lõpuks meist kahest, kas sina, kes sa üritad solvata ja oma päeva paremaks muuta või mina, kes omab tühja tunnet sinu “solvangu” koha pealt, olen mina see, kes sooja südame ja rõõmsa tundega tulevikule vastu jalutab.
Sul on täiesti õigus, et igal inimesel on oma maitse, aga antud juhul inimene väljendas kommentaaris oma arvamust täpselt niisamuti nagu sina näiteks väljendasid oma arvamust selle meeste patsiga soengu kohta. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Vahest võib üldse mitte pahasti mõeldud, aga otsekohese sõnastusega kommentaari kehvemini võtta, kui asi mõeldud on.
Üldiselt olen ma sinuga nõus, aga kuna ma oskan tuua näiteid ainult enda puhul, siis teen seda ka hetkel- lähedastele ja tuttavatele, kes teavad, et olen nt otsekohene ja kuidas ma oma arvamust väljendan, julgengi öelda nii, kuidas asi on, aga võõrastele ma turja ei karga, et õu su riietus paneb mind igal öhtul patja nutma, nii kole oled. Esiteks jätab see minust mulje, nagu ma oleks täielik mats, mitte otsekohese ütlemisega isehakanud kriitik. Teiseks on see lihtsalt ebaviisakas, vahet pole siis, et enda arust olen ma õudsalt otsekohene. Kolmandaks ei usu ma väidet “ma olen no otsekohene, mis ma sinna parata saan”. Kui sa ei suuda end viisakalt väljendada ja veel takka kiidad, et sa ei saa sinna midagi parata, siis jah.. pole midagi parata. 🙂