Täna oli nii ilus ilm! Ja eile ning üleeile ka muidugi ning me oleme terve perega proovinud nendest päevadest maksimumi võtta.
Kirjutasin tükk aega tagasi teemal, kas kanda last linas või kotis. Proovisin seda postitust leida, aga vot ei õnnestunud. Ma ei ole kindel, kas kustutasin selle kogenematusest (ma ei teadnud linadest ja kottidest tol ajal mitte midagi) või on see lihtsalt kuskil peidus.
Peale selle postituse kirjutamist lisas Lipsuke mind gruppi “lapsekandmine (kandelinad, -märsid, -kotid jm) ja kui ma seal esimese hooga ringi vaatasin, teadsin kohe, et lapse kandmine kotis või linas on asi, mida tahan kindlasti järgi proovida.
Mul oli esimese lapsega kõhukott. Või oleks õigem öelda, et kõhunöör.. Jajah, ma tean, kui imelikult see sõna kõlab, aga reaalselt nägi see kott välja selline, millel oli pepu alus, pisut seljaosa ja kaks nööri ning muidugi kandsin ma seal oma tibulinnut nägu väljapoole.
Ma ei tea, et tol ajal oleks sellised informatiivseid gruppe või veebisaite olnud, kust saaks uurida lapsekandmise kohta, samas ei olnud ma ka väga interneti inimene.
Kui Babycity (link!) mulle selle Tula Free To Grow kõhukoti (link!) saatis, hüppasin rõõmust lakke – see oli nii imeilusa mustriga, samas kartsin, et ei oska seda seljas õigeks reguleerida, et Kristoferil ja ka minul endal mugav oleks. Esimese hooga jäigi kõik ligadilogadi, Kristofer pistis röökima ja mina krabasin koti võimalikult kiiresti seljast ja panin kappi ootele.
Täna, kui nii ilus ilm oli, mõtlesin, et tahaks proovida beebit siiski kotis kanda. Võtsin oma postituse lahti, mis ma hiljaaegu seal grupis tegin ning lugesin üle, mida Berit soovitas kotiga teha (trukid kokku alt ja beebisisu välja). Ausalt, Berit on seal grupis nagu mingi koti-lina jumalanna (muidugi heas mõttes :D) – ta teab kõike, näeb kõike, annab head nõu ja on üldse väga armas inimene.
Kui ma need trukid koti alt üles leidsin ja võimalikult kokku tõmbasin, muutus asi kardinaalselt. Kristofer oli muidugi ka õuekombekas ja ma ei tea, kas see muutis ka kuidagi asja. Igatahes oli ta kotis palju rahulikum ning siit-sealt rihmasid tõmmates muutus kott aina mugavamaks. Tundus, et Kristoferil oli mugav ja minul oli samuti.
Ma üldse ei teagi, kuidas talvel last sellises kotis kanda. Kas on mugav, kui endal paks jope ja lapsel paks kombe? Kas üldse tohib nii kanda? Mis see aeg võiks olla, kaua last kotis kanda jutti?
Täna kõndisime me õues umbes kaks tundi ringi ja terve see aeg oli Kristofer kotis. Teate, ma ei liialda, kui ütlen, et ei märganudki tema kohalolu ja kuigi ta on juba päris pirakas – 4,6kg, siis kotis tundus ta olevat täpselt nagu udusulg. Väga mugav oli teha samal ajal teisi toimetusi – aidata lastel lehti korjata, panna neile kindaid kätte, juua termosest teed… Ma juba kujutan ette, kuidas meie vanker jääb nüüd tolmu koguma ja Tula kotist saab meie igapäevane “transpordivahend”.
Mõni ütleb, et vankriga on hea pikemaid jalutuskäike teha, ma mõtlen, et kotis oleks mugavam last kanda ning jalutama minna, samas vankrit ma kasutan ikkagi edasi, aga koti vastu enam hirmu ei tunne.
Kas teie kasutate lina või kotti? 
Kasutan ergobaby kandekotti ja olen proovinud ka lina.(olen omanud ka mitte ergonoomilist kotti). Kott on minu meelest igaljuhul mugavam. Aga lapsele meeldib mõlemad. Igakord nägi naerul kui näeb et kotti endale külge sean 🙂
Mina kasutan rohkem lina, aga kott on autost tuppa ja tagasi liikumiseks. Saab kiirelt selga ja käed vabad kottide jaoks, aga lina tuhat korda mugavam. Linad olidki meil esimene aasta ja poolteist kuud ja nüüd kott juures. Ja alles nüüd saan aru, et kuidas lina ikka tohutult parem. Sulle nõuandeks, et pigem nii väikest ikka kanda oma jopes (nats suurem ja lukk läheb kinni, ei pea kohe lapsekandmisjoper muretsema, ma esimene talv kandsin nii). Lapsekandmine nii palav, et parem last enda vastas hoida toariidega ja kahekesi jope või mantli all olla. Minu arust see ongi parim pluss, et ei pea last mingitesse paksudesse riietesse toppima ja siis saab ta lähedust ikka täiel einnal nautida. Lisaks jälgi, et lapsel kinnise jalaosaga kombet/pükse poleks, ikka sokid ja retuusid vmt, kuna pükstel see riie kroogib niimoodi üles, et kinnise jalaotsaga kombe tõmbab varbad krussi ja vereringe häirub nii. Igatahes super tore, et heas kandmisvahendis last kannad ja oled täna lapsekandmise hirmust võitu saanud.
Kas sa mõtled, et panen ta toariietes kotti, koti enda külge ja siis peale suurema paksema jope? Või sain valesti aru?
Aitäh info eest! Sellel korral oli tõesti beebil kinniste jalaotstega kombe seljas ja hiljem varbaid masseerides tundsin, et varbad on kuidagi kanged. Nüüd siis tean, milles asi ja järgmisel kandmisel olen targem. 🙂
Soovitan puusarihma natukene kõrgemale tõsta. Nimetus ehk natuke naljakas, sest tegelikult ta puusade liikuva osa peal siiski olema ei peaks… Siis on veel mugavam ja Kristofer kenasti musikõrgusel, kus ta tegelikult olla võiks. ☺ See konkreetne kott on muidu iiiiimeeeeilus ja üleüldse on tore, et hästi paljud blogijad ergonoomilisi kandmisvahendeid propageerima on hakanud. Ehk nii mõnigi BB omanik viskab selle minema neid ergonoomilisi kaunitare nähes. ?
Järgmisel korral sätin rihma kõrgemale ja vaatame, kuidas siis on. Aitäh nõuande eest! 🙂
Oo, kui ilus see kott ikka on! 🙂
Ma juba ootan, et mu beebike sünniks, et saaksin oma Liliputi kasutusele võtta.
Kuna ta sünnib siin sügis-talvisel ajal, siis investeerisin ka lapsekandmise jopesse – suur pluss sellel, et saab raseduse ajal ja ka ilma lapsekandmissiiluta seda seljas kanda.
Aga näete super armsad välja nii!