Ma olen nii positiivselt meelestatud! Nii mitmedki naised kirjutasid mulle peale eelmist postitust suhte teemal, pakkusid nõu, soovisid seda ise saada ning olid niisama armsad. Aitäh, aitäh, aitäh!
Samuti paluti mul kirja panna minu nägemus petmisest ning sealjuures tahaksin kirjutada ka sellisest väjendist nagu seda on vaba suhe.
Petmisest olen ma tegelikult juba korra kirjutanud, aga ega mu arvamus sellest kuidagi tegelikult muutunud ei ole. Minu jaoks on petmine sealtmaalt, kus algab varjamine. Varjamine kaaslase eest. Kas siis suheldakse kellegi teisega salaja, kohtutakse, intiimne lähedus. Milleks varjata kaaslase eest midagi, millel ei ole suuremat tähendust? Järelikult on ja see on kaaslase suhtes vale.
Ma olen kuulnud mitmeid arvamusi – suudlemine ei ole petmine, flirtimine ei ole petmine, seks kondoomiga ei ole ka petmine… Minu jaoks on. Muidugi, kedagi kinni ei saa hoida, reegleid ei tohiks ühelegi inimesele kehtestada ning keegi ei ole kellegi omand, aga suhtes on elementaarsed asjad. Neid ei ole kohustatud keegi järgima vaid iga inimene, olles suhtes, teeb neid täpselt selle järgi, kui palju ta armastab ja austab oma kaaslast. Kui kaaslane ei paku sulle kõike, mida vajad, on ilmselge, et seda minnakse mujalt otsima. Varem või hiljem.
Täpselt nagu ma kirjutasin eelmises postituses sellest, kuidas kõik algab mehest ja naisest endast ning takistused tekivad mitte teiste vaid enda pärast, on seda minu jaoks ka petmine – ju siis on suhtes midagi nihu ning ei ole vaja süüdistada neid, kellega petetakse vaid on vaja peeglisse vaadata. Mis on suhtes halvasti? Mida paremaks muuta?
Ma ei ole küll mingi suhtenõustaja, aga kuna mul on korralik kogemustepagas tagataskust võtta, oskan ühtteist teiega jagada.
Vaba suhe. Mees ja naine teevad, mis tahavad, nagu vabad inimesed. Ainult et suhtes. Mis selle mõte üldse on? Ma mõnda inimest tean, kellel selline suhtekorraldus on, aga nii palju, kui ma ka ei üritaks, ei näe sellel mingit pointi. Nagu elate koos, jagate asju, mida ühes suhteks jagatakse, aga bängite ka teistega? Ma võib-olla olen loll, aga minu meelest napakamat asja siin ilmas ei ole. Miks siis üldse ametlikult suhtes olla või koos elada? Aga võib-olla sellepärast ma seda sellise nurga alt näengi, sest ise ei ole taolist suhet omanud? Kui ma nüüd sellele mõtlen, siis ei tahagi. Minu silmis on see ikkagi mitte vaba suhe vaid vallaliseks olemine.
See on armastus, mis koos hoiab. Tõeline armastus on tingimusteta!