Istusime hommikul mehega rõdul, nii kella 10 ajal, jõime kohvi. Vaatasime, kuidas paar inimest pohmelliga majast välja koperdas ja mees ütles: “Kõik joovad ja pidutsevad..” Ma ei saanud aru, kas ta ütles seda igatsevalt või miks, aga ma tõdesin, et ei igatse üldse enda täiskaanimist ja hommikul peavaluga ärkamist.
Eks muidugi on selliseid hommikuid minu elus olnud, kõige rohkem just teismeeas, aga selle põhjus ulatub tagasi kaugesse minevikku, ja ka nüüd, täiskasvanueas.
Ma ei ole mingi padujoodik, kuid 27.aprill otsustasin hakata täiskarsklaseks. Muidugi, vahel sai magusaid jooke joodud, veini kõrist alla valatud, kangemat napsu võetud. Ei aja tagasi.
Esimene asi, miks otsustasin alkoholist täielikult loobuda, puudutab minu kehakaalu. Kunagi, kui kõndimisega võtsin alla 18kg, ei joonud ma nende nelja kuu jooksul tilkagi alkoholi. See oli nii hea tunne.
Eile pidasime plaane Blogiauhindade osas. Tegin ettepaneku, et võiks afterpartyle ka minna. Mees ütles, et tema ju niikuinii juua ei saa. Küsisin, et miks peakski? Ilma saab ka täiesti hakkama, aga tal ei pidavat seda peomeeleolu tekkima, kui pole napsu võtnud. Minu meelest on see vale. Peomeeleolu saab ka ilma tekitada.
Ma ausalt ei igatse neid hommikuid, mil olen ilge peavaluga ärganud. Praegu mõtlen, kui mõnus on juba varavalges üleval olla, iga päev, ka laupäeval ja pühapäeval ning teha midagi kasulikku, selle asemel, et terve päeva mööda saata halli pilve all, nagu oleks tõbine.
Tean, kui mul lapsi ei oleks, mõtleksin kindlasti teisiti. Ja loomulikult – ma ei mõista hukka, kes käivad ja pidutsevad või joovad. Lõppude lõpuks on see ju igaühe oma asi, mida ta teeb, kuidas oma aega veedab.
Mees ei ole ka pikka aega alkoholi võtnud ja tõdes, et palju rohkem saab tehtud. Palju rohkem on aega ja mis kõige peamine – aeg möödub aeglasemalt. See on ju hea, sest kipub teine meist linnulennul mööduma üsna tihti. 🙂
Jessus, ma lugesin selle teksti üle ja ma kõlan nagu alkohoolik. Ärge muretsege, seda me ei ole. Lihtsalt üks mõtisklus tänasesse hommikusse, mõtlemaks, kui tähtsusetu on alkohol tegelikult ja kui hea on ärgata värske peaga, nautida seda, mida ümbrus meile pakub.
Mul on üldse selline tunne, et tänapäeval pole probleem joomine vaid mitte joomine.
Ma tunnen täpselt sama mis sina, olen 17a kohe 18a. Kui ma olin enda eksiga koos, ei möödunud ühtegi nädalavahetust ilma peota, teised jöid, miks mina siis ei peaks jooma. Mingil hetkel käis klöps ja ma ei tahtnud enam alkoholi, ma ei suutnud ega suuda ka nüüd ärgata tohutu peavaluga, iiveldusega. Ma ei julgenud mitu päeva enda pangakontot vaadata, sest mul oli iseenda pärast tohutult häbi. Ja nüüd ma tunnen, et saan seltskonnas ja peol olla ka kainena, mu praegused söbrad\tuttavad ei heida mulle ette, et ma ei joo koos nendega. Sest ma olen ka kainena löbus, teen nalja, vahel ka lollusi. Mu näonahk on parem, mu enesetunne hommikuti ja üldse on väga super. Raha rohkem alles, perega vähem tülisid. Köige rohkem kannatas minu joomise töttu mu ema, ma süüdistasin teda igas asjas, tülid olid iga päev, ma kolisin enda eksi juurde, mu ema tohutult muretses. Ja nüüd ma ikka aegajalt vabandan enda ema ees, kuigi ta on mulle andeks andnud, sest ka tema on noor olnud. . Aga ma tunnen end uhkena, et alkohol ei ole enam osake minu nädalavahetustest, ja sina oled ka väga väga tubli! ??
Ma ei ole ka aastaid joonud…ja nagu ei tõmba üldse see alkohol. Palju rõõmsam olla ja jätkub aega palju laste jaoks ja pere jaoks 🙂 Koos veedetud aeg on parim. Ilma joomata saab ka lõbusalt seltskonnas olla mingil üritusel 🙂 Mulle alati öeldakse,et polegi mingit alkoholi vaja on niisamagi päiksekiir.
Ma olen 20 aastane ja 3 aastat pole ühtegi pidu olnud kus peavaluga ärkaks, maitseelamuse pärast mõni siider või kui tahame mehega veits hullata, siis vein. Kuni eilseni. Sõber sai 18 aastaseks ja ma jõin liiga palju, täna ainult oksendan ja nii jube on olla. Pidu oli mõnus, aga oleks võinud paaaaalju vähem võtta 🙁