Vaatasin eile Bingo Lotot ja tabasin end ühelt veidralt mõttelt, mis viis mind tagasi lapsepõlve ja selle juurde, mida ma lapsena teatud asjade kohta mõtlesin või arvasin. Need on nüüd tagantjärgi mõeldes üsna jaburad ja ma üldse ei imesta, et minu lastel mõndade asjade kohta nii lennukas fantaasia on. 😀
1. Lapsena mõtlesin, et Maa ja Euroopa on kaks eraldi planeeti ning alatihti tabasin end mõttelt, milline on elu Maal ja kas me kunagi ka kokku põrkame.
2. Bingo Lotot vaadates, mõtlesin, kuidas nad teavad, kui palju kellelgi puudu on piletilt. Mõtlesin, kas kodudesse on mingid seaded paigaldatud, et seda jälgida.
3. Kui me autoga kuhugi sõitsime, mõtisklesin tihti, kas kurvi peal on vaja ka suunatuld näidata.
4. Kui ema juukseid värvis ja mina veel nii hästi lugeda ei osanud, mõtlesin, miks ta “püssivärviga” oma juukseid värvib.
5. Väiksena mõtlesin ma tihti, kas meie, inimesed oleme justkui nupud malelaual, st, et kas me oleme päriselt olemas või on olemas veel suuremad inimesed või olevused, kes meid, nagu nupukesi liigutab. See oli nagu reaalselt selline wtf mõte, et jah. ?
6. Kui meil tavatelefon oli, ja ma näiteks sõbrannaga läbi selle vestlesin, mõtlesin, kuidas me saame üksteist kuulda – kas see rõngas telefonijuhe ühendub tema telefoniga?
Sellised fantaasialennud on mul üsna eredalt meeles. Kindlasti on neid asju veel, mille kohta ma omasin tüüpilist lapseliku arvamust, aga hetkel rohkem lihtsalt ei meenu. 😀
Väga palju ei eksinudki 🙂
“Europa on üks planeet Jupiteri kaaslasi. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europa avastas aastal 1610 Galileo Galilei ja kaaslasele pandi nimi vanakreeka mütoloogia tegelaskuju Europe järgi. ” Wikipediast.
Eks see nupukeste teema on siiani mõttes. Elu on veider ja kohati nõme/ebaõiglane…ongi kellegi mängukannitunne.
Ma arvan, et kohati oleme me teineteise jaoks nupud, ning mängukannid vaid teistele inimestele. 🙂
Mul oli lapsena pikka aega teadmine, et mina näen telekas inimesi ja nemad siis vaatavad omakorda meie elutuppa sisse läbi teleka 😀