Käisime eile seenel. No kiikasime korra googlesse ja mõtlesime, et oleme seenetargad valmis. Läksime siis kohta, kus teisigi autosid parkimas nägime. Mõtlesime, et ju siis siin peab midagi olema, kui autod teeserval seisavad.
Seeni oli päris palju. Me aga polnud kindlad, kas need olid söödavad või mitte. Googlest uurides vaatasime, et näeb välja nagu üks mittesöödav seen, samas sarnanes ka ühele söödavale seenele. Ok, võtame kaasa. Ja korjasime ühe kopsiku täis.
Kodus Geit vaatas googlest üle, millised on mittesöödavad seened ja selgus, et ükski meie korjatust ei sarnanenud nendega. Ok, ju siis kõlbab. Geit kupatas seened ära ja tegi sousti.
Ütlesin talle, et söögu ise oma seeni, mina ja lapsed igaksjuhuks neid ei tarbi. Enne tegin talle ettepaneku, et kirjutaks kuhugi paberile, mille ta meile pärandab. Ta tõdes, et polegi nagu midagi erilist pärandada. 😀 Meie must huumor.
Igatahes, ta sõi oma sousti eile õhtul ära ja siiani on elus ning terve.
Seentega jamada ei tasu. Mina nii kardan seda seeneteemat üldse.
Aga täna nägime videot, kus keegi oli megarämedalt kuuseriisikaid korjanud ja otsustasime ka minna. Need ju tunneme ikka ära. Või siis mitte. Mõned tunnid, räigelt higistamist metsas ja kaks suurt korvi mittesöödavaid seeni. Ok. Ja meie korjasime rõõmsalt “kuuseriisikaid”, samal ajal juureldes selle üle, et ju siis need peavaed olema kuusriisikad ja ega nad jumala eest mürgised olla ei saa, kui neid niiiiii palju siin metsa all on.
Tõttasime koju, mina ikka kahtlesin, et kas ikka on… Liitusin seenehuviliste grupiga fesaris ja noh, sain oma küsimusele vastuse. 😀
Geit oli nii muserdatud, et kukkus kohe emotsiooni pealt krõpsu sisse lahmima. Tuju läks nulli, tegi ettepaneku minna ja osta kräpptoitu poest ja lihtsalt voodis pikutada. No näete, mida ühed seened põhjustada võivad – stressisöömist. 😀
Aga jah… Geit lubas, et me ei lähe enam never metsa seeni korjama. Jääme mustikate ja metsmaasikate juurde. Seeni ostame edaspidi turult. 😀
Ma soovitan ka teil, kes seeni väga ei tunne, nii kergekäeliselt mitte korjata kõiki seeni. Võtke esimesel korral kaasa keegi, kes seeni tunneb näiteks. Mul polnud kedagi võtta ja Geit nii hullult raius, et läheme ja läheme. Kaks päeva ja taipasime, et enne, kui meie söödavaid seeni saame, tapame me end mingite kahtlaste seentega hoopis ära.
No ma ei julge isegi mustikaid korjata, äkki on mingid mürgised marjad 😀 Kuna seentest ei hooli eriti niikuinii, siis jätan need heaga metsa.