Lõbus teisipäev

Meil oli täna nii lõbus õhtupoolik, et ma pean lausa eraldi postituse sellest kirjutama.

Ma võtsin lapsed täna poole päeva pealt lasteaiast ära ning plaanisime bowlingusse minna nendega. Selgus aga, et Veskisilla omas neid piirdeid pole, mis lastele saab rajal panna, et nende bowlingupall äärtesse ei kisuks. Algul mõtlesin küll, et suva, õpetamegi kohe esimese korraga õigesti mängima, aga siis hakkasin mõtlema, et esimesel korral võiks need piirded olla, et lastel oleks rohkem mängurõõmu ja terve see aeg ei mööduks ainult õpetades ja nad saaks üldse aimu, millega tegemist. Seega bowlingusse me ei läinud, ei tahtnud pikka sõitu Tallinna ette võtta.

Arutasime ja jõudsime lõpuks otsusele, et läheks Rakvere Põhjakeskuses olevasse Salto Batuudikeskusesse ja no, rohkem täppi ei saanud panna, ausalt ka. 😀 Ma jätsin nad alguses sinna mingiks 45 minutiks kahekesi hullama, käisime Krissuga poodides ja Geiduga Hessis söömas, siis läksime tagasi, mõtlesime, et võtaks Krissule ka tunnikese ja oleks seal siis kõik koos.

Igatahes, neil oli seal no nii lõbus, et tunni möödudes olid mõlemad näost peedid ja kõik asjad 100x läbi proovitud, aga kojuminekust ei tahtnud midagi kuulda. Seal oli ikka korralikult tegevust ja neile jäi kahest tunnist isegi väheks. 😀

Hiljem kudrutasid tükkaega, kui lahe ja äge kõik oli. Seal oli reaalselt nii mitmekülgseid tegevusi, et sinna võib vabalt minna juba aastasega. Kristofer nokitses pika laua taga, kus oli erinevaid vidinaid, lasi väikesest liumäest alla, pallimeres sukeldus ka, aga see talle väga ei meeldinud, mänguköögis askeldas ja korra hüppas batuudil issi süles, mis talle ikka räigelt meeldis.

Suuremad poisid turnisid igalpool mujal ringi, viskasid punktide peale korvpalli, ehitasid suurtest pehmetest “klotsidest” maja, pallimeres mängisid, suuremate laste batuudil hüppasid, liumäest ja torust lasid alla… Oeh, see tundus küll siuke väike ruum, aga seal oli tegevust tõesti niii palju. 🙂

*Postitus on sündinud koostöös minu enda rahakotiga