Käisin eile sõbranna pulmas – mega äge oli! Ma muidugi siiani imestan, et mind kutsuti, aga nii tänulik ja nii tore! Enne, kui abielu registreerimisele läksin, jõudsin veel mõtiskleda ka, et kas inimesed nutavad ka sellistel sündmustel või ei. Kui jah, miks ja kuidas? Kui ei, väga tore, ma ei pea siis oma aju selle üle vaevama. Ei näinud, et mina kellegi pulmas pisaraid valaks. Weird!
Aga, krt, nutsingi! Kohe, kui pruut isaga saali astus, olid mul korralikud pisarad mööda põski alla aerutamas. Ok!
Kahel põhjusel sai nutta – ma olin (ikka olen siiani) nii õnnelik kellegi teise üle ja siis meenus, kui pekki meie abiellumine läks tänu nummipallidele, kes selle päeva meie jaoks nummipallidele kohaselt hästi nummilt ära rikkusid. Still feeling like 🖕 ehk siis go f… yourself please. 😅
Vaatasin neid inimesi, kes kõik kohale olid tulnud. Vaatasin pruutpaari. Vaatasin kõike. Nii ilus, nii lahe, nii äge! Tahaks ka!
Geit ütles pärast, et tal olid samad mõtted selles osas.
Ja siis saime idee, et teeme ka enda pulmad uuesti. Järgmine suvi, kui suhtes saab oldud 15 aastat. Teeme tseremoonia mere ääres (ma olen alati sellest unistanud!) ja peo hiljem meie kodus – muusika, mängud, söök, jook jne. Selline lihtne pidu.
Oi, mul on niii palju mõtteid lihtsalt! Etteruttavalt juba ütlen, et kutsutud on need, kes eelmisel korral ei pidanud vajalikuks seda päeva meie jaoks ära rikkuda ja olid täiega valmis kohale tulema. 🙂
Kui ma sõbrannadele rääkisin oma mõttest, siis ma jäin mõtlema, et miks alati abiellumise puhul pidu tehakse ja tähistatakse? Kui kaks inimest lähevad normaalselt täiskasvanulikult lahku, miks ei võiks selle puhul pidu teha ja tähistada koos veedetud aastaid? St, eks ikka võib, seadusega see keelatud ju pole, a ma lihtsalt pole kuulnud/lugenud, et keegi ka lahkumineku puhul peo teeks. 😀 Te olete?
Pildil vasakult: Ülle, Silva (pruut 😍) ja.. no mina.
Mina olen käinud lahutuspeol 🙂 Mõlemate lahutajate ühine sõbralik otsus oli.
Väga lahe ju! 😍
Me käisime restoranis söömas ema ja isaga päeval kui nad ametlikult lahutatud said.
Peaks mainima et see vb oligi ainuke kord kui me kuskil väljas perena söömas käisime😅
Parem hilja kui mitte kunagi. 😅
Kusjuures- doula Katrin Saage minu arust tegi mingi lahutusepeo- just oli tal instas see teema. Äkki oli nii, et sõbrannadega oli midagi tüdrukuteõhtu laadset ja siis veel perega kohvikus ja pildistamas, ma võin detailides eksida 🙈🤔
Aga ilmselt see pole populaarne, sest enamik lahkuminejaid pussitaks üksteist seal peol 🙈😂
Enamasti jah on nii. 😀
Oh sa, kurikuulus Ülle 🤣🤣🤣
Haha, mida 😅😅😅😅
Kusjuures lahutuspeod on täitsa tõusev trend. Kas just koos aga sellises stiilis nagu muidu on tüdrukute/poissmeeste õhtu. A la “turul tagasi” 😁 Aga tean paare, kes sõpradele lahutusest teatanud peol.
Ma oma venna pulmas valasin ka pisaraid. Nii kui nad seal perekonnaseisuametis uksest sisse astusid, hakkasid mul pisarad voolama. Ise arvasin, et rasedusaegsed hormoonid 😄, olin siis mingi 5 kuud rase. Aga võib-olla see sündmus lihtsalt liigutas mind nii väga 🙂