Täna on aasta viimane päev. Just in case, kui keegi veel ei teadnud. 😅 Juba neli aastat jutti on mul kombeks aasta lõpus kirjutada üks blogipostitus, mis kirjeldaks minu möödunud aastat. Lugesin siin eelmiste aastate postitusi ja 2018 oli ikka väga nutune aasta, millest, ma arvasin, et midagi paremaks niikuinii ei lähe. 2019 aga see-eest …
Ma ei tea, kuidas teiega on, aga mis puudutab laste talvevarustust, siis igal aastal tuleb see lumi ja külm meile väga ootamatult. Lausa nii ootamatult, et lapsed peavad vähemalt päeva olema lasteaiast kodus, sest noh… vaja ju talveasju ostma minna. Koolilapsed saavad kuidagi hakkama, neil eraldi õueskäimis aega koolis ju pole. Siis saavad selle päeva …
Me oleme igal aastal toiminud nii, et laseme lastel mingi valiku kas kirja panna või meile öelda, me paneme kirja ja siis sealt valinud kõigile ühe sutsu kallima ja kaks odavamapoolset kingitust. Lisaks oleme teinud neile kamba peale ühe suurema kingituse. Üle-eelmisel talvel tõi neile jõuluvana näiteks selle KidKraft legolaua, mis tõesõna on siiamaani üks …
Ei, kindlasti mitte. Ise küsin, ise vastan. Kui mul oleks üks või kaks last, siis ma mõtleks jõulukinkidele alles detsembris, aga kuna mul on neid tänavu aasta lausa viis juba, siis mõtleme jõulukinkidele juba 1. novembril. 😅 Tundub lihtsalt mõistlik need kulud jagada novembri ja detsembri peale ära, eksole? Ma usun, et me pole ainus …
Mu jaoks tundub alati kummaline, kui keegi midagi sellist küsib. See küsimus lipsab inimestel üle huulte palju kergemini kui nt “kuidas sul läheb?” või “millega tegeled?”. Kui oled äsja emaks saanud ja kellelegi külla lähed, võid kindel olla, et su rinnad tulevad teemaks. 😅 Aga ma olen võibolla imelik ka ja tegelikult on see väga …
Mulle kirjutas mõnda aega tagasi Mooste Villa perenaine ja kutsus meid terve perega endale külla. Muidugi ma võtsin, st me võtsime küllakutse vastu, panime kuupäevad paika ja jäime “puhkust” ootama. Puhkus jutukates sellepärast, et… no, on siin pikemat seletamist vaja? Lapsed ja puhkus? Juba nende kahe sõna paiknemine ühes lauses on mu meelest lapsevanemate sulaselge …
Ma ei saa ju olla ainus, kes raseduse ajal ennast megailusana tundis – isegi haigena ja nüüd… nüüd on selline tunne, nagu oleks kogu ilu endast välja sünnitanud. 😀 Ma olen iga rasedusega ennast megailusa ja megaenesekindlana tundnud ja ärge saage valesti aru, ega mul mitterasedana ka häda pole, aga siis on nagu ekstra… ilus …
Ma olen mõnel korral ikka peale sünnitust kirjutanud, noh enne ka ikka, et mida haiglakotti pista ja mida päriselt ka vaja läks ja iga korraga see nimekiri lüheneb. 😅 Kuna olen omajagu sünnitanud, siis olen pidanud omajagu haiglakotti ka pakkima ja haiglas konutama, et kogemust nagu on. Tuleb tõdeda, et esimese, teise ja kolmanda lapsega …
