ekstreemne kaalukaotus ehk kahe päevaga pea kolm kilo

Ma olen kaks päeva kadunud olnud. Pea iga päev olen ma proovinud postitada mõne toidupildi kasvõi instagrami. Mõni kindlasti tunneb huvi, miks viimasel ajal see nii ei ole. Teised on kindlasti tõmmanud aga oma “think shit about others” nimekirjas linnukese, sest “jess, Jane ei pidanud tervisliku eluviisiga kauem vastu”. Tegelikult nii see ei ole. 
Teisipäeva öösel ärkasin ma üles, läksin läbi une paanikasse, sest tundsin, et ei saa hingata. Kurk oli paistes. Tundus, et nii paistes, kus kohe-kohe saab õhk otsa ja kõri paistetabki kinni. Läksin veel keset ööd peegli ette, et uurida, kas kurgus on ikka piisavalt ruumi, et õhk läbi saaks. Kui totter, eks? 
Jäin üsna ruttu magama. Hommikul ärgates lõhkus juba pea ning temperatuur oli 38 juures. Ok! Hendrik oli esimesena haige, siis Raimond ja nüüd mina. Mõtlesin, et kindlasti läheb kergelt üle. Aga vastupidiselt minu soovidele ja lootustele, möödusid need kaks päeva kõige piinavamalt ja jubedalt. 

Neelasin tablakaid nii palju, et endalgi tekkis juba tunne, et varsti hakkavad need sõltuvust tekitama. Kui Hendrik telefonis vanaemaga rääkis, ütles: “Issi läks emmele jälle rohtu ostma.” See kõlas tema suust, nagu ma oleks mingi narkomaan, kes ilma enam ei saa. 😀

Ühesõnaga veetsin ma need kaks päeva kas voodis lamades või vetsupotti kallistades, sest kõik, mis ma sisse sõin ja jõin, tuli kohe välja. Suu kaudu muidugi. Mitte miski ei püsinud sees ja ma olin justkui elav laip. Sealjuures hoolitseda veel kahe energilise lapse eest oli minu jaoks pea võimatu, aga kuidagi sain hakkama. Eile õhtul olingi ma voodis, seljataga kaks päeva jõhkrat peavalu, millele ükski roht ei reageerinud ning lihtsalt olin.. Juba harjumas selle piinava valuga, mis kuidagi ära ei läinud. Lõpuks läbi pisarate jäin magama. 

Täna hommikul avasin silmad ja kuidagi veider oli olla- valu oli kadunud. Julgust püsti tõusta, puudus, sest hirm valu tagasitulemise ees oli suur. Tõusin ja sain kinnitust- valu oligi läinud. Küll aga oli pea hirmsalt paks ja on siiani. Ja ei imesta ka, kui see otsas kaks päeva niimoodi tuld välja lõi. Hetkel tunnen, et kuidagi tuikab see valu vahel, õnneks vähe. Ja kael on valus. Aga söögiisu ei ole. Tuleb iiveldus peale. 

Homme on arstivisiit ja mõtlesin, et uurin, kas on mingeid võimalusi uuringuteks. See ei ole ok, et on peavalu mitu päeva ja ükski tablakas ei aita. Veel enam, et mul on varem korduvalt seda olnud. Jah, eelmisel korral küsides uuringuid, tehti mulle vereproov ja öeldi, et “vereproov on korras”, aga sellest mulle ei piisa. Ausalt, väga vähe oli puudu, et ma pildi oleks kotti visanud. Üks silm virvendas, iiveldus peavaluga.. ma usun, et vereproovist on vähe. 

Aga nüüd ma võtsin jõu kokku ja mõtlesin, et tulen ja annan teile teada, et ma lihtsalt ei olegi midagi kaks päeva söönud, millest on tingitud see, et ma olen kaotanud 2,9kg oma kehakaalust. Jep, ma võiksin hüpata rõõmust lakke, aga ma ei ole õnnelik. Mulle ei meeldi sellisel viisil kaalu kaotada. 

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Minul lööb migreen nii välja et kõigepealt kaob silma nägemine ja siis kui enam vähem nägema hakkan siis lööbpähe meeletu valu alati valuvaigisti ei aita. Valuvaigisti olen oksendanud välja siis tuleksi magada aga no laps majas siis see võimalik alati pole//jan.

  2. sukelnorsu says:

    Jep, mulle tuli ka kohe migreen meelde. Mul endal on migreen ja tean väga hästi, et tavalised valuvaigistid neile ei aitagi. Nõme haigus ja aladiagnoositud, tihti ei võeta kaebusi tõsiselt. Ma ise käisin ka aastaid eri arstide juures, kuni õiged rohud sain.

  3. Jane Almers says:

    Paracetamol, ibumax, nalgesin ja üks migreeniroht, mis on just spetsiaalselt migreeni jaoks välja kirjutatud (mitte mulle). Ikka väga palju. Ma pakun, et kahe päeva jooksul 6 nalgesini, 2 paracetamoli, 6 ibumaxi ja see 1 migreeniroht. Minu jaoks on see suur kogus. 🙁

  4. Anonüümne says:

    Kui ma migreeni käes kannatasin, siis arsti soovitus mulle oli, et kui nägemine halveneb, siis kohe kaks ibukat sisse (500mg x 2). See soovitus aitas mul enamus kordadest peavalu vältida. Kuigi see nägemishäire kestis umbes pool tundi ja sel ajal oli ikkagi kehv ja ebamugav olla. Aga vähemalt ei järgnenud peavalu. Ja ütles ka veel, et kui juba pea valutab, siis migreeni puhul rohi enam ei mõju, isegi mitte spetsiaalne migreenirohi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari