Jah, sest miks mitte? Ei, lastele isa ma tutvumisportaalist ei otsiks, aga vallalisena ja lasteta elukaaslast küll! Õnneks enam otsima ei pea, aga hea on meenutada, et kirjavahetusest on võimalik ka midagi enamat sündida.
Minult on ikka aegajalt küsitud, kus ja kuidas ma oma elukaaslasega tutvusin. Tihtipeale inimesed ahhetavad ja ohhetavad, kui kuulevad, et oleme mehega koos olnud juba peaaegu 7 aastat ning meil on kaks last, kolmas tulemas.
“Tavaliselt noorusajas kokku läinud inimesed ei püsi nii kaua koos..”
“Noored lähevad ikka tihtipeale lahku…”
“Ma olen märganud, et kes on noores eas lapsed saanud, on ka varakult lahku läinud…”
Umbes selline reaktsioon on tavaliselt inimestel, kui ma nende uudishimu rahuldan ja ütlen, et ma olen 23, peaaegu 3 lapse ema ja keskmises seisukorras suhtes juba 7 aastat. Ma isegi ei solvu või vaata viltu, sest see on ok. Ka mina tean paare, kes on noorena üksteist leidnud, aga ei püsi kaua koos. Või kes on varakult lapse(d) saanud, on lõpetanud ikkagi lahkuminekuga.. Muidugi on kahju, aga selline see elu ongi.
Võin öelda, et ka meil on olnud raskusi ja hetki, mil on kõige mõtekam oma kompsud kokku pakkida ja alla anda. Kuid viimane ongi üks väga vale samm, mida inimesed tihtipeale teevad, sest nii on kergem. Inimesed kipuvad lihtsamat teed pidi minema.
Tegelikult sain ma oma elukaaslase olemasolust teada tänu sõbrannale, kes elas ajutiselt pealinnas. Kõik edasine toimus aga läbi Rate.ee keskkonna, kus me hakkasime suhtlema ja üksteise vastu huvi tundma.
Esimest korda kohtusime Vabaduse väljakul ja ma teadsin kohe, et meist saab midagi enamat. Teda vaadates tundsin end nii hästi ning liblikad kõhus oli samuti hea märk. Ja ma ei eksinudki! Seitse aastat hiljem ootan meie kolmandat poega, elame omaette ja oleme.. lihtsalt õnnelikud. Ja nende aastate jooksul pole me kordagi kokku-lahku jooksnud. Minu meelest käivad asjad nii, et kui te lähete lahku, siis lõplikult ja kui olete koos, siis ei mõtle vahepeal üksteist hüljata ning siis tagasi võtta. Austus ja eneseväärikus peavad suhtes tähtsal kohal olema (lisaks usaldusele, truudusele ja armastusele muidugi).
Mina kohtasin enda eluarmastust ja laste isa samuti tutvumisportaali kaudu, rate.ee ! Oleme koos olnud 7.aastat, sellest abielus kohe-kohe 5.aastat. Peres on kasvamas 2 vahvat poissi ja ega ka kolmas laps tulemata jää 😉 Tihti tekitab kõneainet just meie vanusevahe, mida on 10.aastat, kuid meie seda vahet ei tunneta. Minul vanust 23.aastat ja abikaasal siis… 😀 Nagu ma oma just avatud blogis kirjutan : “Me oleme justkui yin ja yang, kes on iseloomult vastandlikud, kuid samas vältimatult kooseksisteerivad. Meie vahel on side, mis paneb meil silmad särama ja südamed põksuma.”
Me oleme ka täiesti erinevad inimesed, kuid just oma erinevustega me üksteist täiustame. 🙂
Ma tutvusin oma elukaaslasega facebookis tutvuste grupis. Alguses suhtlesime, siis suhtlemine katkes ja mingi hetk hakkasime uuesti suhtlema ja umbes nädal hiljem olime suhtes, nüüdseks oleme koos olnud natuke üle 3 aasta ja koos oleme elanud enamvähem samapalju. Ma ei uskunud alguses interneti suhtesse, kuid mida aeg edasi seda enam sain aru, et Ta on inimene kellega ma tahan koos olla. Meil on olnud ka tülisid kus olen mõelnud, et lähen ja jäädavalt, kuid alati oleme oma erimeelsused lahendanud ja sellest oleme õppinud palju. Tänu tülidele oleme kindlasti saanud lähedamaks ja aru saanud mida tähendab teineteisega arvestamine.
Oleme tõesti õnnelikud, samuti on küsitud kuidas tutvusime ja kui olen vastanud, et facebookis siis imestatakse, et kuidas see võimalik on, kuid kui ise uskuda sellesse, õnnestub kõik!
Endasse ja oma kaaslasesse peab uskuma, samuti suhtesse!
Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks. 🙂
Meil saab ka 23.juuni 7 aastat täis. Enne seda veel semmisime “salaja nii et keegi ei teadnud” (ehk siis kõik teadsid) ka üsna pikalt. Praeguseks oleme 23aastased, oleme koos elanud 5aastat ja abielus olnud 3,5aastat. Meil on kaks last ja tahame ka kolmandat. On küll olnud suuri tülisi kuid need jäid sinna puberteediea kanti. Nüüd sellised tühised ütlemised. Üldjuhul kipun ma mossitama millegi peale aga mees ei lähe kaasa ja siis saan ma ka üle ?.
Heh, meil saab seitse aastat 26. juuni, 3 päeva vahet ainult. ☺
Ma leidsin enda mehe läbi endise sõbranna 😀 saime esimest korda kokku jaanuari lõpus ning kuu hiljem olime paar. Veebruari lõpus sai juba 8 aastat. Ise oleme mehega 21 ja tütar sai aprillis 6 🙂