Ma ütlen ausalt, mul ei ole mingit haiglakotti kokku pakitud. Pole lihtsalt viitsinud ja ideaalis läheks ma üldse sünnitama tühjade pihkudega. Okei, rasedakaardi pean kaasa võtma, aga üldiselt kõik muu saan ju haiglast – riided lapsele, mähkmed, suured sidemed. Siiani olen küll saanud.
Esimese lapsega pakkisin terve elamise kaasa. Pärast, kui kojuminek oli, kirusin end maapõhja, et nii palju kodinaid kaasa olin võtnud. Enamus asjad ei leidnud kasutust ja seisid kottides niisama, aga kuna see oli mu esimene sünnitus ja sotsiaalmeedia oli minu jaoks võõras koht, siis väga ei teadnud ka, mida päriselt vaja oleks.
Teise lapsega vedasin ka tegelikult asjatult kasutut träni endaga haigla kaasa, aga oluliselt vähem kui esimesega, sest sünnitasin Tallinnas, kodust mitte väga kaugel (esimest sünnitasin 55km kaugusel kodust) ja Geit sai vajadusel alati midagi kiiresti tuua.
Eks esimese lapsega oli see ka, et ei julenud väga küsida haiglast midagi, ja siis oli hea, et korralik riiete-mähkmete-sidemete varu kotis oli, aga teise ja kolmandaga ma küll küsisin, kui vaja oli ja mingeid probleeme sellega ei tekkinud. Huvitav, milleks need asjad haiglates siis olemas on, eks. 😀
Teise lapsega võtsin haiglasse kaasa veel riideid ka. Kitsad teksad, ümber pluusid. Õehh, lisaks sellele, et ma nägin välja nagu kilesse pakitud sardell, oli jõle ebamugav ka. Never again! Väga mõnus on selle haigla särgikesega olla.
Kolmanda lapsega võtsin kaasa selle sünnituspaki ja ega suurt midagi muud ei võtnudki. Sellest postitusest saate ka aimu, mida ma sünnituspakist reaalselt vajasin.
Nüüd ma mõtisklen, kas üldse on midagi kaasa vaja võtta? Et ma ennast kodus värske ja mõnusana tunneks, ei vaja ma muud kui vett, rätikut, pesemisvahendeid, kulmupliiatsit, hambaharja ja hambapastat. Okei, üks patsikumm kuluks ka ära, sest krunniga on ikka kõige mugavam olla. Riietest sobivad ideaalselt ühed õhemad kerged retuusid ja lohvakas pluus. Haiglas, nagu ma juba ütlesin, olen vabalt nõus selle öösärgiga olema.
Kunagi tahtsin ma võimalikult ruttu peale sünnitust välja näha nagu inimene, aga tegelikult pole see üldse vajalik. Vahel võib mugav ka olla. Eriti peale seda, kui oled kellegi endast just välja pressinud. 😀
Mina võtan ka esmavajaliku.
Suur rätik, igaksjuhuks sidemeid kojuminekupäevaks, lapsele ja endale riided ja shampoon/dušigeel/hambapasta harjaga ning tekk lapsele kojutulekuks.
Mina tahtsin oma riideid. Kohe peale sünnitust pesin ja panin selga maika ja seeliku v retuusid. Nii mõnus oli oma asjadega. Need haigla hõlstid ei meeldi üldse.
Hügieeni vahenditest lapsele pole midagi vaja kaasa, ainult koju mineku riided ja häll.
Endale huulepulk, pesemiskraam.
Ma pakkisin kaasa mõlema sünnitusega mõned komplektid riideid lapsel sest Viljandi haiglas on nii jubedad beebiriided, riided endale sest ma ausalt vihkan neid öösärke ja esimesel võimalusel viskan need seljast ? mõned paarid “vanaema” trussikuid ? pesemis asjad, bebantheni sest mu huuled kuivavad sünnitusel nagu nii ribadeks (see nii hea ja universaalne kreem), lühikesed püksid ja t-särk mehele ning mõlemale plätud.
Aga sa lase kulmud enne sünnitusr keemiliselt ära värvida ja näed kogu aeg inimene välja ilma, et peaksud midagi joonistama hakkama ja pliiatsit kaasa vedama ?
Ah jaaa, mingit snäkki olen ka visanud kotti.