Ma sain eelmise postitusega jälle kinnitust sellele, et ma pole veel selles sarkasmis nii osav, et seda nii agaralt praktiseerida. Mis seal ikka, hakkab pihta…. Eks ma ka eksin, aga õnneks enamjaolt ka nendest eksimustest õpin.
Eelmise postituse alla laekus mitmeid kommentaare – tõsi, üles lasin ainult ühe, sest iga järgnev kordas eelmist ja kuigi kordamine on tarkuse ema, siis ma ei näinud sellel pointi.
Kuigi mitmed arvasid, et jooksin kohe endale ühte Tallinna bussipiletit broneerima, siis muidugi ma ei ole nii naiivne ega usu, et jess, lõpuks on valitud mind (kelle seast see valik üldse tehti?) pesumodelliks (nagu ma räigelt seda ka tahaks ?). Absoluutselt mitte. Minu meelest kahtlasemat asja ei olegi, kui Facebookis täiesti võõralt inimeselt selline pakkumine saada ja tegelikult ei soovitaks ma üldse vastatagi sellisele kirjale vaid kohe blokk peale panna või kui nii äärmusesse langeda ei taha, siis lihtsalt eirata.
Mina aga vastasin sellele inimesele, aga mitte eesmärgil see “töö” endale saada vaid samamoodi, sarkasmiga, sest ma teadsin kohe peale esimest kirja, et nad valisid ikka eriti vale inimese, kellele kirjutada. Nagu ma varem poleks selliseid pakkumisi saanud. Ok, see oli natuke teistsugusem, aga üsna sinna samasse auku.
Igatahes tegelikult tahtsin ma teha eelmisest postitusest ühte sarkasmilist postitust, kuidas rasedale naisele selline pakkumine tehti, aga kukkus veitsa valesti välja. Muidugi, sesmõttes on asi naljast kaugel, sest ma ju ei tea, kui paljud tüdrukud sellise pakkumise õnge võivad minna, mis või kes seal pakkumise taga tegelikult on ja kuhu need pildid tegelikult jõuavad.
Peale seda postitust kirjutas mulle nt üks neiu, kes ütles, et talle tehti ka see pakkumine kunagi ja ta oleks isegi selle vastu võtnud, kui ta poleks välismaal olnud. Saatus, ma ütlen. Hoidis halva eest ära.
Veel kirjutas ta, et selle sama kasutaja tagant pakuti talle veel ühte tulusat kolmekavõimalust, millega lausa tonn kätte saada. No ilmselgelt sai neiu aru, millise haige pakkumisega on tegemist ja sinna see jäigi.
Aga ma südamest loodan, et tänapäeval liigub info kiiresti ja et keegi ei lähe sellise lolluse õnge. Tõstame üksteise teadlikkust, eks. ?
Viimased postitused
Mu per*e on kõnelenud…
Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]
9 kommentaari
Kuidas me lastega puhkamas käisime
Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]
Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?
Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]
2 kommentaari
Hommikused mõtisklused….
Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]
5 kommentaari
Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma
Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]
19 kommentaari
Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud
Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]
7 kommentaari
Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?
Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]
6 kommentaari
“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”
Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]
8 kommentaari
Kuidas…
Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]
5 kommentaari