***

#hormoonidmöllavad

Täna on üks teistmoodi päev. Ma tunnen ennast emotsionaalselt nii kehvasti. Miks on alati nii, et kõik halb tuleb ühekorraga? Miks ei võiks nad jupiti tulla, et oleks kergem seedida?

Kuigi ma tean, et selles halvas olen ma ise süüdi, sest ei oska oma elu õigesti planeerida, kuid siiski. Mul on vahel tunne, et kuskil kõrgel pilvepiiril istub keegi, kes mulle aegajalt piitsaga hoope jagab. Ja ise naerab. Ma ei tea, kas see on karma kõige halva eest, mida ma ise olen kunagi teinud või lihtsalt tobe kokkusattumus, aga kuradi halb on olla. Ja muidugi need hormoonid. Need, mida võib vabalt raseduse kaela lükata.

Mõni päev on palju ilusam kui teine. Kindlasti selles tänases halvas enesetundes mängib suurt rolli ka see, et ma ei saa öösel korralikult magada. Selili olla ei lase, kõhuli ammugi mitte. Olen pikalt ühel küljel, hakkab see valutama, keerates on kuidagi väga ebamugav tunne, sest pamp minu kõhus liigub kaasa selle pööramisega. Puus annab endiselt tunda sellest koperdamisest, mis leidis aset Türi lillelaadal. Ma siiani tänan.. ma ei tea, keda, et ma kõhuli ei käinud. Ju siis ikka seda piitsameistrit. Nii vähe jäi puudu, et oleks midagi halba juhtunud.

Ja kõige lõpuks tunnen ma ennast maailma üksikuima inimesena. Lapsed on, on. Mees on, on, aga tema sõidab ka homme Tallinnasse tööle ja mina jään siia üksi. Mõnes mõttes hea vaheldus, sest oleme 24/7 ninapidi koos.

Kõige selle kõrvalt tunnen ma ennast nii kasutuna. Istun siin kodus ja miskit teha pole.. Peale laste kasvatamise, mida ma teen meeleldi, aga vahel tunnen, et tahaks rohkemaks suuteline olla. Teenida raha, sest sellega on hetkel raskusi. Ma üritan blogida, et inimesed rohkem klikiks ja loeks, klikiks reklaamidele, mis neile huvi pakuvad, sest see on hetkel minu ainus sissetulekuallikas (lisaks muidugi töötutoetusele). Lasteraha on ju laste oma.

Oeh.. ja siis on tulemas need Blogiauhinnad, kuhu ma suure õhinaga minna tahtsin, aga nüüd mõtlen, et miks.. Pole ma miski blogija ju. Üritan ja üritan, aga kehv olen ikka.

Ja nüüd ma loen seda postitust ja mõtlen, et Jane jää vait juba. 😀

6 thoughts on “#hormoonidmöllavad”

  1. Mis töötukassa arvab sellest,et blogiga raha teenid? Minumeelest see(sissetulek) pole lubatud ,kui töötutoetust saad

    1. Nad on täiesti teadlikud sellest, sest üks reklaamifirma on mind ametlikult ka nn nende töötajaks registreerinud. Töötukassa lisas isegi mu cv’sse selle juurde. Ei öeldud küll, et selline rahateenimine keelatud oleks, aga toetust saan ikka… Ju siis ikkagi on lubatud. 🙂

  2. Rase töötuna arvel? Sa ju ei otsi praegu tööd, lapsed ju kodus nagunii? Kaua ta sul muidu tlnas on? Igapäev tuleb ja läheb v6i jääb ööseks?

    1. Oled õigesti aru saanud- olen rase ja töötuna arvel! 🙂
      Ei otsi tööd ja olen lastega kodune, aga nii palju, kui ma aru sain Töötukassast, siis nad on kohustatud töötutoetust maksma kuni lapse sünnini.

      Kaheks päevaks läheb Tallinnasse ning jääb ikka paigale.

  3. Päevad pole vennad ja rasedana kassimine on tavaline. Seda juhtub ka mitterasetatel. 🙂 Ja kehv blogija pole sa kindlasti. Pea püsti!

Vasta Jane Almers-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga