Uhh, mitte midagi teha ei viitsi. Magada ei viitsi, ärkvel olla ei viitsi, blogida ei viitsi, blogimiseta olla ka ei viitsi. Koristada ei viitsi, ometi lõin kodu läikima, süda rahul ja saab jälle voodisoojendamisega edasi tegeleda.
Jube kass on peal, ausalt öeldes. Süüa ei taha, koguaeg olen väsinud, liigutada ei jaksa… mitte midagi ei jaksa. Hommikul on isegi raske tõusta, samas tiksun poole ööni üleval, sest päeva lõpuks und lihtsalt ei ole. Suru luuke nii kõvasti kinni, kui tahad, ikka vahid lakke ja mõtled muid mõtteid.
Ma olen siin pisut juba videoga tegelenud, sest mind juba loobitakse kividega, sest olen oma pühalike vandeid ja lubadusi murdnud (endale teadmata olen ma neid igasse ilmakaarde lubanud). Ma annan endast kõik, et video selle nädala jooksul ära teha, muidu põletatakse mind tuleriidal või saadetakse nunnaks ära. Tegelt on asi nii, et see video ei jää tulemata. Ma olen ise kõige rohkem sellest õhinas. Üritasin selle vana aasta sees ära teha ja mainisin seda ka kuskil kommentaaris, aga kuna lapsed arvasid, et oleks khuul emmet räigelt segada, siis ei tulnud sellest midagi head välja. Ja mis minu silmis heakskiitu ei saa, seda ei näe ka keegi teine.
Sellel nädalal on vähemalt üks laps lasteaias ja kodus on kohe rohkem rahu ning mul aega, et sellega tegeleda. Kui ma midagi teen ja seda avalikkusega jagan, siis tahan vähemalt, et see oleks üle keskmise normaalse tulemusega.
Ok, jäingi kauaks lobisema! Homme kriban juba oma südamest. Olge teie mõnusad ja mina üritan kuskilt energiat leida. 🙂
Kas sa võtsid mu kommentaari nii sydamesse:D? Vaeseke
Millist täpsemalt 😀