Kaaluteema on mulle olnud viimased paar aastat väga südamelähedane, mille tõttu otsustasin, et kolmanda raseduse ajal ma sellepärast stressama ei hakka.
Juba eos võtsin kaalult patakad välja ja nüüd seisab teine täiesti kasutult siin.
Mõnes beebigrupis näen, kuidas emmed stressavad sellepärast, kas rasedusega tuleb liigseid kilosid või mitte. Ma saan aru, et naised muretsevadki tegelikult ju põhjusega, sest rasedusdiabeet on tänapäeval väga aktuaalne teema. Mul endalgi on paar tuttavat, kellel on see raseduse ajal diagnoositud ja tänu sellele on ka lapseootus olnud keerulisem ning vähemnauditavam.
Mina kodus end ei kaalu. Tarbin kõike targalt ja mõistlikult, sest ka minus on väike hirm, et kaalutõus võib liiga suureks osutuda. See hirm saadab vist enamus naisi lapseootuse ajal. Küll aga ei kavatse ma üle reageerida.
Raseduse alguses võtsin ma kolm kilo alla. Ühest küljest tundsin sellest rõõmu, kuid samas muretsesin, kas see on ikka ok ja kas laps minu sees üldse kasvab? Ämmaemanda sellest probleemi ei teinud ja elasin rahus edasi.
Nüüd olen aga hakanud ikka juurde võtma. Ma vähemalt arvan nii. Enne rasedust kaalusin ma umbes 75kg ning 1. juuni, kui käisin ämmaka juures, oli kaalunumber 77kg. Rasedust oli siis 24+5.
Täna peaks nädalaid olema möödas juba 28+2 ja ma aina paisun. Mulle tundub, et see ei lõppegi. Kuhu mul veel paisuda on? Päris palju on veel ju jäänud ka ja ma lausa huviga ootan, milline pall ma lõpurasedana välja näen.
Kuidas teil raseduse ajal kaaluga oli? Kas muretsesite kaalu pärast? Kas jälgisite ehk mõnda rasedate toitumiskava? Või võtsite vabalt ja tarbisite kõike mõistlikult?
Üldse ei muretse. ? Ma lausa ootan põnevusega seda, et saaks korralikult trenni tegema hakata ja nautida enda saavutusi. Praegu lasen endal rahus olla.
Ma nii kahevahel. Natuke nagu stressan aga üritan mitte liiga palju seda teha. Eks hiljem beebiga pikki jalutusringe tegema 🙂 praeguse seisuga 23+2 ja kaalu juures umbes 8kg. Vahepeal tuleb isuga, siis seisab või veidi kukub 🙂
Praegusega ei tule kaalu juurde üldse. Algkaal oli 76 ja hommikul vaatas vastu kaalult mulle 71,5. Rasedust on natuke vähem kui sul. Kõhtu pm pole, jumala sile, kui väga punni ajan siis on midagi. Kõhuelanik möllab ja luksub sees ikka mõnuga. Esimese lapsega algkaal oli 64, siis langes 63 ja siis järgmiseks viisidiks oli tulnud 3 kilo juurde, sünnitama läksin 79 kilosena.
Mul rasedust 19+4 ja viimati kui käisin arsti juures siis olin ilus ja sale ja 800g kuuga juurde võtnud ainult. Ennem kaal langes koguaeg.
Nüüd on juba pall ees ja tunnen, et olen vähemalt 2kg juurde võtnud.
Söön kõike mida tahan. Eelmise rasedusega võtsin 15kg juurde ja lahti sain sellest täpsemal ennem uut rasedust(praegust)
Nüüd tahaks max 8-10kg juurde võtta, kuna sellest on tunduvalt kergem lahti saada ?
Kuna mul enne 2. rasedust juba oli kaal suur, siis saatis ÄE mind kohe GTTle ja toitumisnõustaja juurde. Rasedusdiabeeti ei diagnoositud ja peale toitumisnõustaja käimist hakkas kaal langema. Ta lisaks kõigele ütles, et raseduse ajal peakski keskmiselt juurde tulema 5-7 kg, et ma väga ei loodaks, et kaal langeb. Aga vot, 3,5 kg 3 nädalaga langenud. ÄE arvates on kõik korras, seega söön siis praegu edasi nii, nagu seni ja vaatan mis saama hakkab 😀
Minu rasedused on ka olnud väga erinevad, kaalu ja kulgemise koha pealt. Esimene rasedus võtsin juurde peaaegu 20 kilo ja tagatipuks olin nii paistes, et arst hoiatas, et natuke veel ja olen mingi aeg haiglas, kuid õnneks nii ei läinud. Peale sõnnitust sain kaalu 6 kuuga tagasi ja kaalusin isegi 53 (enne rasedust 55)Mainin ära, et pikkust mul 163cm. Teine rasedus kaalusin alguses 54, 7 ja rasedusega võtsin juurde 12, 5 kilo ja alla sain pärast sünnitust kuskil juba kuuga vist ja nüüd siis käsil kolmas rasedus ja enne rasedust kaalusin 54,5. Hetkel 9+3 rasedusnädal ja kaalun 54,7. Kõhukest on ja ei ole kaa…peale sööki on lihtsalt punu mul alati kuidagi rohkem paisunud…olen lihtsalt sellise kehaga. Söömist esimesega ei piiranud ja sõin kõike…järgmiste rasedustega olen piiranud magusat tugevasti ja koguseid, sest kahe eest sööma ei pea ja oma isudele ma järgi ei anna. söön nii nagu lapsele on vaja, mitte seda, mis mu mõistus ütleb. Vahest tahaks õgida küll kuid milleks igasugu saasta endale sisse ajada ja mehemoodi süüa, onju. Hiljem ei saa sellest ei laps, ega naine kasu. mõistlikkult ja tervislikult. Lapsele on toitaineid vaja…kasulikke, mitte suurel hulgal süsivesikuid ja suhkruid. Kui naine suudab last esikohale panna ka enne, siis ilmselgelt suudab ta ka muust halvast toidust eemal hoida. Siinkohal usun, et kõik ju teavad, mis on halb toit…liigsed suhkrud ja muu kraam. See on paganama raske kuid, olen nõus lapse nimel ja enda tervise nimel pingutama.
Esimene rasedus ja nelja kuuga kogunenud 11 kg ? Olen 165 cm ja kaalusin enne rasedust 54 kg . Masendav , et jalad on läinud rasvaseks just põlved nii , et ei julge kleiti selga panna ja ilma retuusideta välja ei lähe .