Ma olen vist oma 877 korda oma blogis maininud kui väga mulle maaelu meeldib ja kui väga armastan ma loodust. Las ma kordan seda kõike veel vähemalt ühe korra. Kui on ilusad ilmad, kraban oma kaamera, lapsed ja mehe ning lasen end kuskile metsa äärde sõidutada. Ikka sellisesse kohta, kus saab istuda ja lapsed saavad rahulikult ringi joosta ning möllata, et mina saaksin rahulikult kaamer käes metsa vahel ringi jalutada. Nagu mingi hulluke. Taaskord näitan ma teile oma leide ühest meie imekaunist Eesti loodusest.
Viimased postitused
Kas ühel lapsel on seda üldse vaja?
No hei! Olen ühe postituse teile võlgu. Või mis ühe, ma olen ikka kirju saanud, [...]
Nendest suhetest
Ma tegelikult mõtlesin esialgu instagrami nunnu pildikese panna ja seal all arutleda sel teemal, aga [...]
Jep, ma olen….
Lapsed voodis. Pesumasin peseb. Nõud ka on masinas pesus. Pakime nüüd selle nädala kokku. Päris [...]
2 kommentaari
Kas on ikka pointi uuesti abielluda?
Uhh! Siin üks päev… või, mis üks päev, see oli ikka enne Oliveri sündi, kui [...]
10 kommentaari
Kuidas ma siin nutta lahistan
Mul oli väga tore nädalavahetus ja loodan, et teil samuti. Oliveril ja mul käis mitmeid [...]
3 kommentaari
Kuidas lapsed küünlaid armastavad süüa
Tere! Ma olen mega suur küünlafänn (kogun lausa!) ja ühtlasi 6 lapse ema. Päris raske [...]
12 kommentaari
Sellest imelisest talvest
Istun elutoas diivanil, sõrmede vahel kuum latte, pilk suunatud aknast välja. Vastu vaatab sealt pesuehtne [...]
Liiga positiivne postitus, et lugeda
Uhh! Uus nädal on alanud! Loodan, et teil algas see hästi ja sujuvalt ning tuleb [...]
10 kommentaari
Keha pärast keisrit
Paljud on siin viimastel päevadel uurinud, kuidas ma keisrist taastunud olen ja kuna pea nädal [...]
13 kommentaari