***

Kas lapsed tõesti teevad (brändi)riietel vahet?

Ma juhtusin mõned päevad tagasi instas nägema sellist storyt, kus lapsevanem oli kirjutanud ühele sisuloojale, et tema 4a last nimetati mänguväljakul rotiks, kellega ei tahetud enam kiikuda, sest ta kannab Pepco riideid. Ütleja võis olla nii 5-6a laps. Laps! Jah, laps!

Ma ühest küljest ei taha üldse uskuda, et üks 5-6a laps midagi sellist ütleb ja mul tekib kohe kaks küsimust – 1. kuidas ta üldse aru sai, et tegemist on Pepco riietega? 2. Mis nendes Pepco riietes siis nii rotti on?

Isegi mina, 28-aastane täiskasvanu, ei oska lihtsalt peale vaadates öelda, kust võib üks või teine riidetükk pärit olla – samas ennegi lugenud ju, kuidas meie hulgas enneolematuid geenuseid kasvab, aga mulle tundub praegu väga väga väga kummaline, et üks 5-6a laps midagi sellist teisele lapsele ütleb.

See 5-6a on peaaegu nagu minu pisike Kristofer ja ma tean, et lapsed võivad palju nõmedaid asju öelda, aga nii varakult juba kedagi riidebrändi järgi rotiks tituleerida tundub mu jaoks… kahtlane.

Mitte, et vanemas eas tohiks teisele tema riiete järgi igasuguseid loomanimesid külge kleepida, aga mulle ei mahu lihtsalt pähe, et ka juba nii väikesed seda südamerahus teevad.

Minu lapsed geeniused pole – neil pole halli aimugi, mis see silt seal särgi sees ütleb. Okei, suurustest nad teavad. Suurematel poistel on ühine riidekapp, aga erinev suurus ja siis nad sealt sildilt vaatavad, kelle särk või püksid on, aga see, mis seal ülejäänud kirjas on – nende jaoks tume maa. Ei oma tähtsust.

Kui särgil või pükstel on keegi nende lemmiktegelastest, on nad juba eluga väga rahul. Vahet pole, kust poest see särk või püksid tulnud on. Või mis hinnaga.

Ma pooldan igati taskukohast hinda, kui asi puudutab tavalisi riideid, millega lasteaias/koolis ringi trööbatakse. Jalanõud ja välisriided on tõesti vähe kvaliteetsemad ja kallimad ja nad teavad ka seda, sest ma ikka loen neile sõnad peale, et pls hoidke neid asju nüüd nati rohkem eks, mu rahapuu pole veel õitsema hakanud.

Ma olen ka näinud lapsi, kellel on seljas kallis riidebränd. Lihtsalt eksisteerimas kuskil. Sest ema ei luba minna ennast nende riietega “mustaks tegema”. Mis minu meelest pole ka… äge. Osta lapsele kallid riided, et ta nendega lihtsalt paigal seisaks ja mannekeeni mängiks.

Sellepärast ma ei näegi pointi lapsi kallilt riide panna – tegemist on lastega. Nad möllavad igas asendis ringi, roomavad, püherdavad… on lapsed ühesõnaga. Samahästi võiks ma ju neile hunniku sularaha anda liivakastis mängimiseks. Ei? 😅

Ma mäletan, kui Pilveke pisematele uued kombed saatis ja ma olin ka korraks see ema, kes ei lubanud ei istuda ega astuda, sest et ilus kombe, kallis asi (vahet pole, et ma ei maksnud), läheb mustaks, aga ma õnneks sain sellest faasist üsna ruttu üle. Mis elu see on, kui laps midagi teha ei tohi, sest lapsevanem on otsustanud talle terve rahapataka selga panna. 😅

Selles pole midagi halba, kui laps teab, mida ta kannab. Kui ta aga hakkab teisi naeruvääristama sellel põhjal, siis on küll lood kehvasti.

Ma ei tea, kui palju sellist suhtumist lapsel tuleb kodust – eks mingil määral ikka, aga alati ei tasu mõelda, et laps on kodu peegel. Mu lapsed on vahepeal nii jaburaid asju teinud, mida nad kodus küll näinud pole ja ma mõtlen kõhedusega, et huvitav, kui nad kuskil kodust väljas mingi jama korraldavad, kas siis mõeldakse automaatselt, et me oleme need õpetajad? Ok, ma ei mõtle nii, st mul suva, aga ma olen olnud palju kordi situatsioonis, kus “laps on kodu peegel” absoluutselt ei päde.

Selle teemaga haakuvad hästi need lapsevanemad, kes lastegruppides riideid müüvad/ostavad: Müüa ainult BREDEN, HM, LINDEX, GUESS jne või Ostan ainult BREDEN, HM, LINDEX, GUESS jne. Ma alati vaatan neid kuulutusi kerge muigega ja mõtlen, miks neid brände alati nii rõhutatakse. Osadel lausa suured tähed. Müües, okei, võibolla õigustus hinna jaoks? Mine sa tea. Mul hakkab alati silm tõmblema neid rõhutatud brändinimesid lugedes. Ma ise pean tähtsaks seda, et riie oleks korralik, puhas ja terve ning ega ausalt öeldes ei ostagi lasteriideid Facebooki gruppidest – olgem ausad, seal müüakse kasutatud riideid sama hinnaga, millega ma poest juba uued saan. 😀

Jah, muidugi on okei tahta, et su laps oleks hästi riides. Absoluutselt. Kes meist ei tahaks, eks.

Eks see bränditeema ole palju laiem ja arutleda saaks mitmest vaatepunktist selle üle. Ma isiklikult tahan uskuda, et isegi, kui lapsed niimoodi üksteisele inetusi ütlevad nende riiete päritolu põhjal, siis pealtnägijad sekkuvad ja teevad lastele ise seletustööd, miks see pole ilus käitumisviis. Mina küll teeks, kuigi ma ilmselt peaks enne kuhugi nurga taha minema rahunema ja kümneni lugema, sest ma vihkan kiuslike lapsi. 😅

Selles osas olen ma küll midagi (siiani veel) hästi teinud, et mu lapsed ei kommenteeri teiste riideid ja välimust (ok, Raimond on korra ühele poisile inetusi öelnud, aga sai korraliku moraali kaela ja palus vabandust tollelt poisilt ka), aga nagu ma ütlesin, siis lapse nõme käitumine ei pruugi ka alati kodust tulla.

17 thoughts on “Kas lapsed tõesti teevad (brändi)riietel vahet?”

  1. Mitte alati, aga liigagi tihti matkivad lapsed oma vanemaid.. Mina olen hetkel esmarase ja kui hakksin kevadel vankrit ostes uurimistööd tegema siis lugesin perekoolist väga huvitavat tagasisidet. Nimelt olin huvitatud ühest Tako vankrist, hiljem selgus, et see on Poola firma, aga mina valisin puhtalt välimuse ja amortide kirjelduse järgi netist selle välja. Hakkasin tagasisidet otsima ja siis leidsin arutelu, kuidas “nende poola vankritega” sõidavad ainult kontsasaabastes ja kilejopedes naised, kellel tihti on suitsud ees ja ei saa ka nende lastest asja. Samuti oli levinud arvamus, et kui 1500€ emmaljunga vankrit ei saa uuena lubada siis järelikult ei peaks lapsi saama. Ma olin täiesti ahastuses ja mõtlesin, kas sellisesse maailma hakkangi last sünnitama. Me imestame kodudes, kuidas saab koolikiusamine alguse, aga sellisest suhtumisest kodus need alged korjataksegi.
    Mul jäi küll tol korral poolakas ostmata, sest sobivat värvi polnud, aga minu jaoks jääb mõistmatuks, kui õelad võivad lapsevanemad olla. Lapsed omavahel loomulikult ei vaataks brände, mida kantakse, vaid mängitakse, kellega lõbusam on, aga kuskilt selline suhtumine ju üles korjatakse- küll ei pea see tulema just kodust, aga see ei teki neil ka iseenesest..

  2. Minu laps kannabki nn brändiriideid – kõige rohkem nt breden või gugguu. Ja seda ainult sellepärast, et ma ei ole nii rikas, et osta talle nt pepco riided (kuigi on ka neid). Nt mina olen avastanud, et nendelt brändiriietelt saan ma plekid ja asjad palju paremini välja, kui pepco omadelt ja lisaks saab ta kanda ühte ja sama suurust umbes aasta. Pepco omasid peaksin iga nädal uued ostma, sest lihtsalt pesus tõmbuvad kokku ja plekid ei tule välja. (Kellegil jällegi teised kogemused ja see on okei). Ning ei laps ei pea istuma ühe kohapeal oma kallite riietega, vaid ta võib teha mis ta tahab – pahandada ei saa ja lapsepõlv on ilus 😄

    Mina pigem ei mõista neid vanemaid kes ostavad lapsele firmariideid, kes tegelt ei tee lastele riideid nt Guess – no need guessi mütsid ilusad on jah, aga no lapsel peas need ju ei püsi – vähemalt nii palju kui ma olen neid näinud 😄

    Kindlasti ei tee ta ise vahet sellele mis teistel seljas ja mis tal seljas, aga kui ta peaks kunagi kellegile midagi sellist ütlema, siis ta istuks järgneva elu koduarestis 😂😂

    1. Täiesti üks ühele Sinuga nõus !
      Bredeni riideid mu 2ne juba aasta sama suurust kandnud. Mugavad, kvaliteetsed ja saab kaua kanda (topeltsuurus). Ma tõesti ei osta neid, et teised vaataksid ja laps trööpab igal pool. Selleks sapiseep ja korras. Pepco juba värvlist kitsas meile ja ruttu väike.

  3. Puutusin sama teemaga 3 aastat tagasi kui laps oli veel lasteaias. Laps läks lasteaeda ja ukse pealt tervitas teine laps ja hõikas vaata mul on uued NIKE TOSSUD. Minu laps ei tea vist siiani mis on NIKE ja siis minu oma põrutas vastus aga vaata mul on UUED VILKUVAD TOSSUD (ostsin Maximas 5 euroga)😀 ja õhtul kuulsin kuidas Nike laps palus nuttes osta, et saaks ka VILKUVAD TOSSUD.Mina olen arvamusel ükskõik mis riided kas Nike või Maxima aga seda ei tea lapsele ütlema näe ostsin sulle Nike tossud. Sest minu arvates pole neil õrnaaimu ka mis see tähendab toss on toss.

  4. Omal on kooli lõpust juba kõvasti üle 10 aasta möödas, aga kahjuks selliseid teemasid lugedes meenub oma kooli aeg, kus firmariietel oli väga suur roll ja tähtsus. Kui sul ikka kehalise tunnid 2000 aastatel ei olnud Nike/Adidas, vaid olid turult ostetud no name dressid, siis olid luuser ja see ei parananud ka hiljem, kuigilt gümnaasiumi lõpuklassides ei tajunud seda enam nii tugevalt. Ütlen ausalt, ma pelgasin sporti ja spordirõivadid väga pikalt.
    Olen ka kuulnud seda, et Tallinna koolides on klasse, kus ilma iPhoneta oled sa mittekeegi.

    Olles ise seda kogenud, kuulnud kõrvalt ja lugedes praegu seda postitust, siis saan ma veelkord olla õnnelik, et mul ei ole lapsi, sest ma ei suudaks neil osta firmariideid ja iPhone. Samas ei taha ma neile samasugust kooliaega, nagu mul oli, kus sind noritakse riiete ja telefoni pärast.

    1. Ja kusjuures pooled Bredeni-fännid ei oska seda nime öeldagi. “ostsin just lapsele Brendeni meriinokombe” jne… Siis on kohe teada, et ainult brändinime pärast, sest on kuskilt kuulnud, et äge on.

  5. Lapsed on teadupärast kodu peegel. Kui igapäevaselt on kodus kuulda kuidas liivakastis mängisid “mingites Pepco nartsudes” lapsed siis küll see info edasi levib.
    Ise olen lasteriideid ostnud väga erinevatest hinnaklassidest, nii uutena kui teiselt ringilt. Ei ole ükski Pepco või HM hilp pesus kokku tõmbunud või kuidagi muudmoodi veidralt käitunud, kallimate asjadega sama. Riided on oma karjääri lõpetanud kas väikseks jäädes või lootusetult ära kuludes (ja kuluvad samamoodi kallid kui odavad). Bredeni mütsid/retuuspüksid tõesti on lemmikud olnud kuna minu lapse beebiajal ei olnud väga muud validagi kui sooviks oli kvaliteetne ja värviline toode.
    Ei mõista seda mõtteviisi kus inimesi lahterdatakse nende botasebrändi või korteri ruutmeetrite järgi. Las inimene elab oma võimete ja vajaduste kohaselt, peaasi, et mölakas ei oleks 🙂

    1. Mina lõpetasin 2006 gümnaasiumi ja sellist asja ei tea, et keegi oleks kedagi luuseriks pidanud. Mul polnud kunagi selliseid riideid, enamus turukad või kaltsukast.

      1. See vist sõltub väga palju elukohast ja koolist/klassikaaslastest. Mina lõpetasin 2007 gümnaasiumi. Gümnaasiumi osas seda nii tugevalt ei tunnetanud, aga põhikool oli selles osas kohutav aeg.

    2. Breden ei ole üldse kvaliteetne ja nii mõttetult ülehinnatud. Värvid tuhmuvad peale paari pesu, lähevad topiliseks jne, ja selliseid asju müüvad ka järelturul hingehinnaga. Üks Breden müts maksab 70 eurot, ilmastikukindel, aga mis point sellel on? Kui kapuutsi pähe ei pane, jookseb kogu see “ilmastik” lapsele krae vahele. Ostsin just lapsele name it talvekombe 30€, Superfit saapad 17€, Reima kindad 13€, kõik uuena. Ehk siis terve talveriiete kombi soodsamalt kui üks Bredeni müts…

      1. Ju siis Bredeni kvaliteet on ajas muutunud, mina hakkasin nende asju ostma siis kui brändi nimi veel Bluebird oli ja värvist ära ega topiliseks need asjad ei läinud. Võimalik, et mul vedas või siis oli kvaliteet mõned aastad tagasi parem, ei tea.

  6. Minu vanim poeg hakkas u 14aastaselt küsima Nike ja Adidase riideid, paar asja sai talle ka lubatud. Kuna poiss suutis ülepäeva midagi ära lõhkuda, siis ei näinud erilist mõtet. Teine poiss on nüüd 12 ja talle meeldib ka Nike ja on mõned jalanõud ja ühe dressika saanud, sama lugu 8aastasega. Aga ma pole veel kuulnud nende suust, et keegi kannab seda või teist ja on sellepärast kehvem. Samamoodi ostan väiksematele sinsay asju, olen väga korralikke ja kvaliteetseid saanud, pepcosse pole väga sattunud. Ma arvan küll, et see sildistamine on kodust pärit, aga ei pruugi just nende ütlejate kodust olla. Ma isiklikult ei tee ka nendel odavbrändidel vahet ja mu lapsed ilmselt pole kuulnudki neist. Kusjuures nendest müügikuulutustest – nendes nimekirjades on tõesti tihtipeale HM ja Zara ja Next näiteks ja need on ka tegelikult odav kiirmood, mida millegipärast vanemad ülistavad. Mu lemmikud on üldsegi Name It riided, samuti odavad ja ilusad ja praktilised.

  7. Mäletan väga hästi kui Maxima meile tuli. Elasin väikelinnas ja vaeses peres. Seega osteti mulle ka maximast riideid/jalatseid ja oiii mis norimine käis sellel teemal. Vähe vanemaks saades õppisin siis korralikuks kaltsuka ja netikirbukate guruks, et kanda riideid, mida teistel ei ole ja et keegi ka ei teaks, kust need asjad pärit on. Nüüd on neil norijatel juba omal lapsed ja näen sotsiaalmeedias, et nendegi lapsed on pealaest jalatallani firmamärkidesse riietatud.

  8. Kõik tuleme erinevatest kodudest. Ju nende laste kodudes tehakse vahet odavpoekettidel ja kallimatel brändidel. Lapsed võtavad üle oma pereliikmete hoiakud, suhtumised, arvamused. Kohe üldse ei imesta. Mu üks lastest lõpetas kevadel lasteaia, lõpurühm. No ja sealsed tdrukud tegid küll juba paljuski vahet, kellel mis seljas on. Mõni poiss ka. Sellistel lastel on reeglina rohkem võimalusi maailmas ringi reisida, väljas söömas käia, tarbida meelelahutusi, käia põnevates huviringides ning jah, kanda ainult kalleid brände. Sealt tuleb see, kes on rikas, kes vaene jms. Igatahes… terve kevade panin ma tähele, kuidas 6-7 aastased tüdrukud lapsevanemaid, oma rühmakaaslaste õdesid ja vendi pealaest jalatallani hinnanguliselt mõõtsid. Ja kui nägi, et mu pesamunal olid nike’d jalas, oli ta kohe tema jaoks lahe ja huvitav väike laps, kellega natuke mängida, oli mu suurem laps ka kohe tema jaoks vist paremas kirjas, kuna noh.. päris rott siis vist pole. Midaiganes asusalt… Ka minu jaoks on see absurd, et juba lasteaia lapsed selliselt vahet teevad.

  9. Olen ka näinud juhust kus lausa oli vihmavari lapsele õuue antud tohutu kallis ja kui see tuulega tagurpidi lapsel läks sai ta oma ema käest väga suure sõimu. Siis hoiia aga kahe käega peast kinni ja mõtle kus maailmas me elame. Kui samas on vastand pere kes õega omavahel jagavad laste riideid ja lapsed on lausa õnnelikud ,et said ka neid riideid kanda mis tädi lapsel olid. Kaltsuka osas olen ma küll nõus,et tänapäeval kuidagi ei taha sealt osta sest hinnad on ka seal liiga kõrgeks aetud ,et pigem las trööpab siis neid ,,Pepco,, riideid. Esik last oodates alul mõtlesin ka ,et ja ostan tohutu uhke ja hea vankri kindlasti aga kui onu naine hakkas pakuma oma vankrit siis tuli nagu mõtte kohe pähe ,et kui palju raha ma ju sellega kokku hoian tegelikult . Mis siis,et eimise aasta emmaljunga mudel . Vahet pole ,ei peagi iga mudeliga kaasa minema.Autot me ka ju endale ei osta iga kord uut mudelit kui see tuleb. Nii jääks vaeseks 😀

  10. Oh jah see teema /olukord on NÕME et sellest üldse kirjutada. Sest sul võib ju üliäge kest olla aga kui sisu on vabandage väga sitt siis ei anna seda ka kullaga parandada. Mul on6 last. Suurem 13a poiss ikka aegajalt soovib mingeid kalleid asju ainult nime pärast. aga siis veidi selgitust ja saab aru. Mõned asjad ikka saanud ka ja kuna vanus ja suurus selline siis taaskasutusest ei saagi talle väga. Aga talle tähtis rohkem et oleks moodne- ja seda ei taga brändi nimi ja kindlasti mugavus. Teismeline 11a neiu soovib garderoobi sisu nii tihti vahetada et tal on lihtsam kaltsukates tuulamas käia – ja ta leiab ka .Ikka uuena ostab ka . Väiksematega on juba see et kuna trööpavad palju siis taaskasutus omalkohal. Mõningad kallimad kvaliteetsemad asjad on nn väljaskäimiseks. Õueriided peavad lihtsalt mugavad/kvaliteetsemad olema aga omast kogemusest saan öelda et brändi nimi seda ei taga. Jalanõudega sama teema.
    See brändimaailm on liialt ülehinnatud. Ega see kui osta lapsele guess ei tee temast nn kultuursemat põngerjat. Meie näiteks hindame koos veedetud aega , erinevad sündmused/ kohad. Ja tähtis on olla ja õpetada ka lapsele et inimest ei tee inimeseks kallid asjad- tähtis on sinu enda olemus ja suhtumine. Oskus armastada . Alati võib ja saabki paremini aga jää siiski lihtsaks ja südamest armastavaks.

  11. Muuseas Jane, ma käisin kunagi lastehoius proovipäeval ja kukkusin ise ka pikali, kuidas 1 kuueaastane hakkas mulle seletama, et see pole õige mark. See on järeletehtud ja vuffel, mul oli nii, et :O kus kohast ta aru sai. Ma küll aru ei saaks ega oska seletada. See laps oli muidugi ülitark. Oskas mitmeid keeli juba selles vanuses. Kuid ma nüüd küll ei leia, et see oleks mõni tarkus, et õpetada, kuidas vahet teha milline on vuffel ja milline originaal, kui siis ainult nii palju, et kui jahid oma brändi, et odavat ei müüda originaali pähe. Aga ma ei õpeta oma lapsi siin kodus firmaasjadest lugu pidama, kuigi mõni on ja vahel võib olla olen kogemata oma õpetamisega vale mulje jätnud. Et firma lausa. Kuigi pole üritanud õpetada, et firmakas lausa, vaid siis üritan õpetada, et tasub tunda igast heast ja positiivsest asjast rõõmu. Tasuta saamisest, ära andmisest, kinkimisest. Hinnata ja väärtustada, mitte asju, vaid häid emotsioone, hetki jne. Ühesõnaga üritan inimlikkust ja inimlikke väärtusi õpetada ning oma peaga mõtlema hakata ning mitte olla mõjutatud teistest inimestest. Enesekindlust jms, ning mitte igale kommentaarile halva tähendust anda ja bla bla. võib olla seda tundub palju, inimesed tõlgendavad ja tunnetavad erinevalt tekste, kuid ma annan oma parima ja üritan oma parimat ning ainult head. Põhimõtteliselt siis olen üritanud õpetada, et teie peate olema oma valikute, otsuste ja riietega rahul, pole vahet, mis teised ütlevad

Vasta P.-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga