***

Kas ma olen naine ainult siis, kui olen võimeline olema rase ja sünnitama?

Mu eelmise postituse peale toodi üsna palju välja sellist argumenti, kus naised a) on küll mõelnud steriliseerimise peale, aga see tundub nende jaoks nagu nad hävitaks oma naiselikkuse või b) nad ei pooldagi konkreetselt seda, sest see ongi nende arvates sama hea, kui võiks lasta passi märkida, et sugu on sul mees. 😀

Mis minu jaoks on natuke kõhedust tekitav ja kurb. Kui siin kuumaks teemaks on see, et peretoetusi tõstetakse ja nähakse naistes sünnitusmasinaid, siis… paljud naised kahjuks arvavadki, et üks naiseks olemise põhitunnuseid ongi rasedus ja sünnitamine.

Mis on jällegi… natuke kurb. Minu jaoks. Ma pole ennast kunagi vaadanud sellise pilguga, et ma olen rase ja ma olen sünnitanud=naiselikkuse tipp. Pigem on minu käitumine, välimus, riietumisstiil need asjad, mis näitavad, kui naiselik ma olen või ei ole. Ja selle koha pealt tunnen ma ennast vahepeal küll väga mehelikuna. 😅

Pigem on suutmine rase olla ja ka sünnitada (vahet pole, mis viisil siis) minu jaoks kui lisaboonus naiseks olemise juures, aga naiselikkus ise sõltub hoopis paljudest muudest asjadest, nagu ma ennist mainisin, aga sinna saaks juurde lisada veel paljusid asjaolusid, kuid rase olemine ja sünnitamine võiks minu silmis jääda ikka selle nimekirja lõppu.

Nii paljud naised kirjutasid kas kommentaaridesse või mulle postkasti oma steriliseerimislugusid – otsusest, kuidas teised suhtusid ja kui rahul nad tegelikult selle otsusega on ning mind valdas kohati selline viha, sest, kui naine on otsustanud oma kehaga midagi ette võtta, siis kes on see teine inimene tema valikut kritiseerima või maha tegema?

Me liigume ajas üha edasi ja nii palju räägitakse sellest, et iga inimene on oma keha omanik ja ta teeb sellega täpselt seda, mida heaks arvab. Mina ei mõista ega hakka ilmselt iial mõistma seda, mis õigusega keegi kellegi teise keha kommenteerib. Minu jaoks on sellised inimesed hästi rumalad ja ebasümpaatsed. Ma lihtsalt jälestan sellist tüüpi inimmassi.

Teisel kohal selle teema juures on muidugi see klass, kes kohe kukub oma meest kiitma – et temal on küll nii tubli mees ja tegi ise vasektoomia. Tore – vähemalt milleskis on tubli, eks!

No sorri, mul pole tublit meest, kes käsu peale vasektoomia teeks ja ma ei ole kunagi arvanud, et mul on õigus kellegi keha üle otsustada. Kui inimene ei taha teha vasektoomiat, kas ta siis polegi tubli? 😅 Me oleme sel teemal rääkinud küll Geiduga – lapsi ta ka samuti rohkem ei taha, aga samas sellist protseduuri ta ka teha ei taha lasta. Ja mu arvates on see igati okei.

Ma sain eile ka mõned kirjad, et aga miks mees ei lase snipsnip teha? Aga äkki ta ei taha? Mul polnudki muud vastata. 😀 Mina ju ka oma tahte vastaselt seda teha ei plaani, aga millegipärast inimestele jääb mulje, nagu nii see just olekski. Ei, ei ole. Ma olen sellele ammu juba mõelnud ja kui lugesin siin eile teiste naiste kogemusi, siis sain veel rohkem kindlustunnet ja julgustust see ära teha.

Ah, eks inimestel on alati mingi häda kõigega – sünnitan palju lapsi, saan puid alla, et olen sarisigija ja teen lapsi nende miljonite pärast, mis riik mulle saadab. Tahan steriliseerida – issand, mida sa oma emakaga küll teha plaanid. Ma võin kihla vedada, et kui Geit laseks vasektoomia teha, oleks ka hala, et näe, naine käskis “munad maha võtta”, aga kui ei lase teha, siis on ta ka jõhkard, kes laseb naisel nii “julma” operatsiooni läbi teha. 😅 Need asjad jäävadki nii olema. 😀

11 thoughts on “Kas ma olen naine ainult siis, kui olen võimeline olema rase ja sünnitama?”

  1. Mina loobusin steriliseerimisest kuna naistearst ütles, et verejooksud jäävad ja siis peaks spiraali nagunii panema ( ei saa muid rasestumisvastaseid vahendeid kasutada ).

    1. Täpselt samal põhjusel jäi tegemata.
      Kuna spiraalita verejooks suureneks, siis pigem jätkan kasutamist. Kuigi arsti juurde minnes olin 100% kindel, et lasen end steriliseerida. Mul ei tulnud pähegi, et meest saata lõikusele. Mina ju võtsin vastu otsuse, et minu võimete piir on kolm last ja tema oli nõus. Me ei tea iial, mis elu toob ja nõuda teiselt oma keha muutmist on väga ülbe (no ei leia õiget sõna) suhtumine.

      1. Verejooksu all vist päevi mõeldud? Võin ka eksida, aga paljudel spiraaliga nt päevi pole.

  2. Ka mina olen steriliseeritud,peale kolmandat last tegin selle otsuse. Kaks esimest sünnitasin ise, kolmas keiser. Minu keha, minu soov rohkem lapsi mitte saada, minu otsus. Ja väga rahul selle otsusega, nüüd juba üle kümne aasta möödas ja ei mingit muret.

  3. Mina oma kommentaariga küll seda ei mõelnud, et oh vaata kui tubli mees mul on, miks sul pole. Minu mees lihtsalt pakkus ise välja, et kuna sina oled 4 last sünnitanud(kellest 2 polnud planeeritud, lihtsalt ükski rasedusvastane vahend ei aidanud) siis tema võtab selle enda peale. Muide meil oli ka minu sterr päevakorras, kuna viimase rasedusega oli platsenta emaka suudmel ja kui oleks olnud keiser tulnud oleks minagi sterri teinud, aga liikus viimastel kuudel eest ära. Minagi olen selle poolt, et see sterr või vasektoomia ei vähenda sinu mehe-naiselikkust. Iga inimene ikka otsustab ise, mida oma kehaga teha .

  4. Minu jaoks rasedus ja sünnitamine on alati olnud emaduse nö ülistus. Naiselikkus on hoopis muu teema, ma julgeks võib-olla isegi mõelda, et mõne naise puhul rasedus/sünnitus vähendab naiselikkust (välja veninud kõhunahk, venitusarmid, õmblused jms). Ning kui mõni naine pole loodud lapsi saama ega ta siis sellepärast vähem naine pole…

  5. Oma tutava seas kahjuks kuulsin praegu hiljuti sellist juhtumit kus naine ootab kolmandat last kõik on ilus ja tore aga samas mees samal ajal muule ei mõtle kui toetus rahadele. Mida on meie sugusel paaril eriti võigas ja vastik kuulata kuna oleme oma väikse ime saamiseks elanud läbi nii paljudki mitmeid aastaid. Seetõttu ütlen ka ,et lapse saamine või mitte saamine pole kindlasti naiselikusega seotud . See on hoopis miskit muud imelist 😊.

  6. Mulle tundub, et inimesed ei saa üldse arugi, mis on vasektoomia ja naiste puhul steriliseerimine. Hormoonidega pole asi ju üldse seotud, kõik toimib täpselt nii nagu enne, lihtsalt rakud ei pääse enam sinna, kuhu vaja, et lapsi tekiks.
    Ja soovitus vasektoomiaks on tegelikult ju ka igati okei, sest meestel on see protseduur oluliselt lihtsam ja vajadusel ka taaspöörduv vs naiste steriliseerimine, mis on reaalne operatsioon ja raskesti tagasipööratav. See muidugi ei tähenda, et üks on õige ja teine vale, lihtsalt alati on 2 varianti 🙃

  7. Mina lasin opi teha samuti peale kolmandat. Ja olen üli rahul oma otsusega. Minu keha, minu otsus. Abielus ja 3 last rohkemat polegi vaja.
    Ja nii savi mida teised arvavad. Käin pea püsti ja olen naiselik to the max. 😆

  8. Mul on ainult üks laps ja sel kevadel lasin ka steriliseerida. Mina olen peale lapse sündi täiesti veendunud olnud, et rohkem lapsi ma ei soovi ja ka mu mees on samal arvamusel. Nii juhtuski, et kui peale insulti mu arst enam pille võtta ei lubanud, hakkas mõte selles suunas jooksma, et miks ma siis selle spiraaliga veel jändama peaks? Jõudsin järeldusele, et ei peakski ja nii see steriliseerimine ette võetud saigi. Ei tunne absoluutselt, et ma nüüd vähem naine oleks või, et mees nägu krimpsutaks, sest jagab voodit sama hästi, kui teise mehega 😀
    Aga kogu see laste teema ongi niii kuramuse f*uked. Alati on keegi, kes teab sinust paremini mida Sul vaja on ja mis on õige. Ja ma ei taha mõeldagi, mida tunenvad kõik need pered, kes meeleheitlikult soovivad last aga ei saa ja siis need “teadjad” igal sammul ilguvad, et noh kas peame tulema ette näitama vms….

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.