kas perel peab olema auto?

Üks päev küsiti minu käest, miks me ometi auto maha müüsime. Meil on ju kaks last ja autoga on palju palju kergem. Tegelikult ikka ei ole. Või noh, erilist vahet pole, kas autoga või jala ja seda eriti siin, Tallinnas. Meil oli auto pigem ainult mugavuseks, sest kõik vajalik on ju käe-jala ulatuses. St, arst on paari bussipeatuse kaugusel, pood kiviga visata (isegi mitu, Selver, Maxima, Säästukas, Rimi), apteegid kohe läheduses, lasteaed jalutuskäigu kaugusel, töökohad samuti. No härra töötab kesklinnas, aga mina lasteaia kõrval kohe. Seega ma ei näe ühtegi põhjust, miks me peaks nendes kohtades käimiseks kasutama autot. Pigem ongi see ainult mugavusvahend. 
Nii me siis otsustasimegi auto maha müüa. Põhjuseid oli rohkem kui üks. Eks ikka ka sellel põhjusel, et rahapuudus. Ja kui ta niisama seisab, siis why not. Auto oli meil ainult selleks, et kuskile kaugemale sõita. Maale minu vanemate juurde näiteks. Sinna saab aga ka rongiga või bussiga. Viimasega pole ma enam aastaid Vändra sõitnud, sest.. see oleks mugavustsoonist välja astumine, aga rongiga pole probleemi. Võib oma närvidest ilma jääda, aga savi, ega neid eriti alles enam polegi. Jälle ma virisen. 😀
Me oleme nüüd pikemalt juba Elmoga tuttavad ja kõige mõtekam on ikka elektriauto rentida, kui tahad kuhugi kaugele sõita. Hoiab raha ikka normaalselt kokku- ei pea kindlustust ja ülevaatust tegema, talve- või suverehve muretsema, muid kulutusi tegema. Laenutad auto, 3euri tund, 30 või 39euri ööpäev ja saad oma asjad tehtud. Maksma ka kohe ei pea. 
Linnas elades ei näe ma oma auto olemasolul mingit elulist vajadust. Maal elades oleks asjad ilmselt teisiti. Seal muudmoodi ei saakski. Veel enam, kui sul on laps/lapsed. Sellest aga kriban siis, kui me maale kolime. 

Kommentaarid

  1. Kristina S says:

    Mina leian küll,et perel peab olema auto, juhul kui rahakott võimaldab omada autot.
    Võibolla ma arvan nii, sest meil on auto.. ja ma ei kujuta ettegi, kuidas liigelda ilma autota..
    Aga, ma saan oma asjad palju kiiremini aetud nii. Kuigi jah, ma elan kesklinnas ja võiks ka öelda, et kõik on täpselt käe-jala juures. Paar peatust on selverid, rimi on samamoodi siin samas, ümbernurga on nö väiksem pood, haigla üle tee, samuti apteek. Viru juurde saan kasvõi jalutada.. Aga.. mugavus noh 😀
    Ja kuna härra töötab Viimsis, siis ma ei kujutaks ette, et ta peaks kunagi üldse sinna tööle minema näiteks bussiga. 😀 Nii kaua sõidab sinna ju.. Jällegist, tema uneaeg- saab kauem magada, kui autoga läheb.
    Selle pooleteise tunni asemel, mis mul läheks, kui läheksin jala poodi, läheb mul hoopis pool tundi.
    4kuu vanuse lapsega(või üldse ükskõik kui vana lapsega) on kindlasti mugavam liikuda autoga. Ma ei kujuta ette, et läheksin ämmale külla Pärnusse eee rongiga?! Bussiga?! Kui juba minek on, siis auto on ääreni asju täis, enda asjad, mehe asjad, lapse asjad, vanker, turvahäll..
    Auto on luksus tänapäeval, aga see on nii mugav. Asi seda siis tankida iga kuu 200euro eest, mugavus maksabki ja ma olen nõus selle ohvri tooma- peaasi,et saaks kiirelt ja lihtsalt oma asjad aetud.
    Kui meil autot poleks, ma täiesti ausalt istuks kodus ainult ja ei käiks kuskil.. Sest juba lihtsalt toidupoodi lapsega minemine on suur tegu, ses mõttes, et nii palju asju vaja kaasa võtta 😀

  2. Anonüümne says:

    Ma ei pääse autota mitte kuhugi, sest ma elan külakolkas ja kuna ma oman koera, kellega peab pidevalt arsti juures käima, aga enamus bussijuhte ei luba koera bussi, niiet mina ei kujuta elu ilma autota ette. Ja meie ilmadega on ka auto sada korda mugavam, kui jopet-vihmavarju koguaeg käe otsas tassida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari