Viimasel ajal uputab mu postkast kirjadest. Või kas just uputab, aga uusi kirju aina kuhjub. Enamjaolt võõrastelt meestelt. Ma ei tea, mis laine see novembri alguses on, aga ta liigub minu poole. Ilmselt tuleb see laine Rate.ee keskkonnast. Mingi aeg lisasin ma sinna oma Facebooki. Jah, mul on siiani Rate.ee. Vahel kiikan sinna. On huvitav, sest endiselt küsitakse: “Vv?” või loobivad suvalised inimesed sulle kümneid, lisavad sõbralisti ja kirjutavad sulle postkasti igasuguseid totruseid.
Ma olen viisakas inimene. Kui keegi võõras mind lisab sõbralisti või kirjutab mulle, siis ma esimesel juhul alati uurin, kas tegu võib olla mõne vana tuttavaga või mis põhjusel mind sõbralisti lisati ning teisel juhul ma alati vastan kirjale. See, mis sealt edasi saab, on juba tume tulevik. Kellega suhtlen edasi, kellega mitte. Mingi aeg mul oli hull blokk ees võõraste meestega suhtlemisel. Tundsin, et see ei ole õige ja ma ei tahagi lihtsalt. Tundsin end kuidagi halvasti härra ees. Ja ega tegelt temal oli ka niru tunne vaadata, et keegi mees mulle kirjutab ja huvi tunneb. Need ajad on nüüdseks möödas. Ta mõistab täiesti, et mina tahan teiste inimestega suhelda. Olgu nendeks naised või mehed. Ja sama kehtib minu puhul. Suhelgu, palju tahab. Keegi ei keela. Ma arvan, et need keelamised ja piiramised võiksid jääda puberteediikka, kus on üsna normaalne hoida oma kaaslast virtuaalse köie otsas ja tahta pidevalt kontrollida, mida ja kellega ja kus. Minuga vähemalt nii oli. Ma ei tea, millised ajad muidugi praegu on, sest mina olen suhtes olnud juba peaaegu 7 aastat. Selle aja jooksul võib olla nii mõndagi muutunud.
Mis puutub suhtlemisse, siis mina filtreerin kõiki mehi, kes minuga suhtlema tahavad hakata. Et enda ja tema aega kokku hoida, teen alguses juba puust-punasest selgeks, mis eesmärgil suhelda tahetakse. Ühed ütlevad kohe, et on üheöömehed ja just seda nad otsivadki. Teised ütlevad, et ups kogemata kirjutasin/lisasin jne, aga tegelikult on nende eesmärk ikkagi minuga suhelda. Ja kolmandad on lihtsalt veidrikud. Näiteks kirjutas mulle eile keegi Kevin: “Vali: üks või kaks?” Ma olin natuke kohkunud ja mõtlesin, et ei või olla, jälle on see psühh tagasi või?! Mida edasi, seda rohkem selgus, et tegemist on lihtsalt mingi pooletoobisega, kes on internetti ära eksinud. Mulle ei meeldi tegelt väga halvasti öelda kellegi kohta, eriti nende, kellel nupp ei nokigi, aga pliis, hoia eemale. Selle Keviniga vestlemine lõppes sellega, et ta sõimas mind vihaseks punapeaks ning lõpuks saatis mulle Donald Trumpist pilte ja pani mulle bloki peale. Ok!
Teine, kes eile minuga suhtlema hakkas, oli ka huvitav frukt ja tegelikult suhtlesin ma temaga isegi edasi. Viskasin alguses talle väikese vimka, et näha, kuidas ta reageerib selle peale. 😀
Ta oli suht rahulik ja jäi endale kindlaks, et vajab lihtsalt head sõpra, mitte midagi enamat, aga sealt hakkas nii mesimagusat juttu tulema, et pidin ta korrale kutsuma. Üks tüüp oli vapsjee nahhaal ja põhimõtteliselt vatraski oma üheöösuhetest ning mul tekkis lõpuks masendus ja ma küsisin härralt, et kas ma näen tõesti välja nagu mingi madrats, et ükski mees niisama suhelda ei taha?! Akwaaaard. 😀 Aga tänaseks on mul üks ülihea sõber, jah just sõber, tekkinud siin maamunal.
Üldjuhul need mehed, kes minuga suhtlema hakkavad, ei tea, et mul on lapsed. Instagram on mul kinnine, Facebooki ma pole lastest eriti pilte lisanud. Ja tegelt väga hea nipp testimiseks või meeste eemalepeletamiseks (nimetage seda, kuidas tahate) on välja öelda, et sul on laps/lapsed, siis selgub kohe, mis eesmärgil sinuga suhelda tahetakse. Ma mäletan, et kunagi üks kutt kirjutas mulle. Ma ütlesin talle, et mul on kaks last ja ta jumala imestunult ning tõsimeeli küsis, kas lastel isa ka on. Ma ütlesin, et muidugi ei ole, ma ise eostasin nad ja sünnitasin, ma olen supernaine. Selle peale oli ta ise natuke kohkunud ja hoidis eemale. 😀
Kokkuvõttes on teiste inimeste tähelepanu alati ju hea. Ma olen aga aastate jooksul endale nii palju enesekindlust kasvatanud, et tähelepanunälgas ma pole. Kes tahavad suhelda normaalse inimese kombel, laske käia, mul pole selle vastu midagi. Kes proovivad lihtsalt madratsit leida, fuck off, need mehed on nagu nullväärtusega minu jaoks. Isegi, kui ma oleks vaba ja vallaline. Mina oman väärtust ja täpselt nii kõrget, et just taolised mehed selleni ei küündi iial. 🙂
Appi.. esiteks miks vaja teisi mehi narritada? Kahju Geidust!
Sul ikka väga igav
Keda ma narrisin? :O
Kui oled ise nii pikas suhtes siis miks sa üldse võõrastele vastu kirjutad?
Ma olen suhtes olnud 5 aastat.. aga ma IIIAL ei kirjuta vastu, kui keegi võõras mees kirjutab. Loen läbi küll aga ei vasta. Milleks vastata? Teadagi et need mehed ei kirjuta selleks et nö lihtsalt suhelda. 😀
Kas suhtes olemine tähendab seda, et sa ei või mitte ühegi teise mehega suhelda? Siin ongi väike erinevus- mina olen mina ja sina oled sina. Väga tubli, kui sinu põhimõtted lubavad sul ainul enda mehega suhelda. Kiitus. Jah, enamus nendest kirjutavad ala “sa oled nii ilus, tutvume jne”, aga nendega ma ei jäägi suhtlema. Vastamises pole ju mitte midagi halba. Mul on tänaseks üks väga hea sõber, kellega olen juba üle aasta suhelnud ja ka tema alustas minuga suhtlemist täiesti lambist. Seega ma ei nõustuks sellega, et kõik mehed tahavad ühte ja konkreetset asja. 🙂 Ja ma endiselt jätan endale vabaduse vastata või seda mitte teha. 🙂
Issand…Minu meelest on ka jumala normaalne suhelda KA meestega. Esiteks, olete oma kaaslasega mõlemad täiskasvanud inimesed ning kindlasti mõlemad mõistate tavapärast suhtlust teiste inimestega. Ja tõesti..ENAMUS mehed kirjutavad teataval eesmärgil, aga kas tasub alati seda järeldada?
Kõigil omad põhimõtted- ma nõustun sinuga. 🙂
Aga miks ei võiks vastu kirjutada? Minu arvates viisakam vastata kui vastamata jätta.
Minu jaoks on see ka pisut imelik. Ma pean normaalseks, kui suhtes inimesed suhtlevad sõprade ja koolikaaslastega. Aga võõraste meestega rates suhtlemine küll suhtesse ei sobi. Mulle oleks küll vastumeelne, kui mu mees pere kõrvalt istub õhtuti rates ja räägib võõraste naistega 😀 ja ma ei kujuta ette, et ma ise istun ja ajan tühja loba võõraga. Selleks on ikka sõbrad ja sõbrannad, kes juba ennem suhet leitud.
Haha, ma ei suhtle rates kellegagi. 😀 Facebookis. Ja ikka meeste ja naistega läbisegi, aga lihtsalt viimasel ajal on lainena neid mehi tulnud ja sellest ka postitus.
Ja kuidas muidu neid uusi tuttavaid leida, kui väljas eriti ei käi? 😀 Tühja loba ei aja keegi. 🙂
Kohati võiks öelda, et see kui naine vastab rates on kordades ohutum kui tuua võrdlus töö-kooliga. Tööl/koolis astub suvaline kutt juurde ja hakkab moosima on kordades halvem seedida härral kui virtuaalset(ohutumat) vestlust. + netis saab imelike blokeerida .. winwin.
Minu arust on okei suhelda kõigiga – iial ei või teada kes kuidagi kasulik on .. lisaks võib tulla mega vahva perekonna tuttav sellest juhuslikust võõrast.