Täna sain üsna veidra küsimuse instagrami, mis pani mind edasi mõtlema sellele teemale ja no, lõpuks ma seal oma mõtetes uppusin lausa ning mõtlesin, et kirjutaks hoopis sellel teemal.

Küsimus ise oli selline:

Ja minu lühivastus sellele küsimusele on ka seal olemas, aga ma tahaks arutleda veits pikemalt. #blogija

Ma tegelikult enne ei mõelnudki sellele mööbli kokkupanemisele nii. Et nagu, miks mina seda teen ja mitte Geit. Et see nagu oleks rohkem meeste töö.

Pean tunnistama, et hetkel on käsil tõesti väga suur mööbli kokkupanek ja olen selle täitsa oma õlgadele võtnud, kui varasemalt on kõik mööbliesemed meie peres kokku pannud Geit. Miks? Sest teda samal ajal vaadates on see tundunud nii kuidagi närvesööv tegevus, et pole endal olnud tahtmist proovida.

Kui sa ikka pead võtma lapsed ja kolima maja teise otsa selleks ajaks, kui Geit mööblit kokku hakkab panema, siis ega ei tule küll selle peale, et tahaks ise ka proovida.

Ma olen oma elus kokku pannud ainult nukumaja ja mänguasjakasti. See esimene oli veitsa keerulisem, aga teine üsna lebo. Mööbliga ei võrdleks pigem.

Seekord aga ostsin Ikeast mööblit ja otsustasin, et panen ise kokku. Aga miks mitte? Mis seal ikka rasket on, kui töövahendid olemas ja juhis ka? Okei, ma olen siin diivanilaudu ka kokku pannud paar nädalat tagasi, aga ega need mingi raketiteadus just ei ole. Ikea jalatsikapp ja suur kummut tundusid aga põneva väljakutsena.

Ja veits närvi läksin küll vähemalt kummuti peale, aga mõlemad on koos ja ühtegi kruvi üle ei jäänud – selle üle rõõmustasin ma eriti, kui tühjade pakkidega lõpus võidukalt lehvitasin. 😅

Aga kui ma hakkan mõtlema, kas ma oleks pidanud ikka laskma Geidul need kokku panna, siis – mugavam ju oleks olnud, aga ma ikka arvan, et vähemalt oli see asjalikum tegevus kui instas scrollida, sest ilmselt midagi mõistlikumat ma selle ajaga poleks peale hakanud. 😅

Meil ei ole enam ammu seda, et on naiste tööd ja meeste tööd. Meil on nii, et need tööd, mis mu jaoks tunduvad rõvedad või ebameeldivad, teeb Geit ära ja need, mida ma meelsasti teeks, teen ise. 😀

Aga võibolla on asi ka selles, et Geit paneb hetkel mängumaja kokku (ei saa iga hetk sellega tegeleda, iga päev natuke) ja ma tean, et mu mööbel ei ole talle prioriteet hetkel. Seega targem oleks see ise kokku panna, kui ma kunagi neid kappe kuskil tubades imetleda ka soovin. 😅

8 Replies to “Kui naine varastab meeste töö”

  1. Mis sajandil me elame tahaks küsida. Tõsi mööbli kokkupanek pole ka minu teema kuid mitte seepärast et pean seda meestetööks vaid hoopis seetöttu et ma pole piisavalt kannatlik. Samas remonti teen heameelega. Kui on vaja olen lihvinud põrandaid jne. Mees aitab kodus näiteks koristada ,peseb nõud või teeb süüa vahel. Kas ta siis nüüd vähem MEES ?

  2. Ma tavaliselt alati kas koos mehega mööblit kokku pannud või siis aegajalt ka üksi kui vaja, koos saab lihtsalt rutem 😅

  3. Mina panen ka alati ise kõik mööbli kokku kuna mulle meeldib. Mees pigem lasebki mul rahus seda teha, sest talle ei istu see 😊

  4. Aga ma remondin näiteks veoautosi. Mis mulle on nüüd halastuslask määratud? 🤔

    1. Ma aitan mehel ka autot remontida ja lausa palun ennast juhendada iga asjaga mehel ja ta teeb seda heameelega ,rääkimata muudest töödest nii et peame koos vist oma halastuslasku ootama 😆😆

  5. Kas meie, Kalevipoja naised peame siis üksi kodus olles otsa lõppema või? Istume ja oleme ilusad ja ootame meest koju, kes lambi sisse uue pirni keeraks või logisev lauajala kinni kruviks? 🤪

  6. Mina koostan terasest uksi ja aknaid ning tegelen ka pulbervärvimisega. Vabal ajal taastan mööblit ja vajadusel panen ka kokku uue mööbli. Kui sepikoja püsti saab siis ka sepistan. Majas teen ka mina remonti, kui vaja võtan seina maha ja ehitan koos mehega uue. Mees mul heameelega hoiab sellistest asjadest eemale, tal pole kannatust sellisteks tegemisteks, kuid hea meelega aitab kodustes toimetustes, teeb ka imehäid sööke ja remondib mõlema autosid ka majapidamise veesüsteemid teeb tema. Ma ei leia et mees mul vähem mees oleks või mina vähem naine oleks. Mulle lihtsalt meeldib end proovile panna ja teha asju rohkem oma kätega, pärast on tulemusi nähes rõõm suurim.

  7. Kas need inimesed, kes ütlevad, et mööblit peab mees kokku panema, on samad inimesed, kes ei saa aru, miks tehakse roosasid printsessilegosid?
    Mööbel on suurte laste lego! Paneb kokku see, kellele meeldib, kes viitsib ja kes tahab või siis…tuleb välja..see, kelle naine surub, sest “see on meeste värk”.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga