Mul ei ole õrna aimugi, kust kohast ma selle tohutu motivatsiooni koguse olen saanud ja see teeb mind iga päevaga ainult õnnelikumaks. Viimasel ajal olen tihti mõelnud tagasi nendele aastatele, mil hoidsin end tagasi ja elasin rutiinset elu – ei öelnud asju, mida oleks soovinud öelda, ei teinud asju, mida oleks tahtnud teha, ei käinud kohtades, kus oleks tahtnud käia… ja nii edasi, teate küll.
Kuigi ma ütlesin, et uus aasta ei toonud uut mind, sest olen sama otsekohene, aus, sõbralik ja abivalmis ikka edasi, siis vist natukene eksisin – ma olen saanud täiesti uue hingamise. Ma ei ole elus olnud nii positiivne, energiat täis ja suhtlusaldis.
Viimaste aastatega olen lasknud lahti inimestest, kellest oleks pidanud kahe käega kinni hoidma. Ma olen öelnud “ei” võimalustele, millele oleks pidanud vastama positiivselt. Ma olen noor, aga samas nii palju oma elust välja tõrjunud või maha maganud. Õnneks ei ole ma nii vana, et need asjad tegemata jääks ja seda kahetsema peaks.
Ma üldiselt ei kahetse oma elus peaaegu mitte midagi, v.a tülid ja halvasti ütlemised. Nendest on mul kahju ja soovin, et kõik tülid terve mu elu jooksul teiste inimestega oleks olematud.
Sellel aastal tahan ma teha võimalikult palju uusi ja huvitavaid asju. 20km sai maha kõnnitud, mis oli minu jaoks natuke eneseületus ja andis jälle motivatsiooni juurde. Ma tahaks mõnele matkale minna, kuskilt üles ronida, metsas ööbida.. Midagi väga khuuli teha! Ma tahaks talisuplust teha. Ma tahaks langevarjuga hüppama minna. On nii palju tegevusi, mida tahan järgmisel aastavahetusel tagasivaadates tehtuks lugeda.
Tunnen, et see aasta on minu aasta. See aasta õpin ennast veel rohkem tundma, avastan ennast ja teisi ning minu elu saab täiesti uue pöörde. Ma ei jõua ära oodata, mis aastal minu jaoks varuks on.
Ja uskuge mind, et elada täiel rinnal ja nautida kõike, ei ole lapsed mingiks takistuseks. Jah, elu on keerulisem ja kohustusi on rohkem, vastutamist on rohkem, aga… lapsed ei ole elus takistuseks. Alati saab kuidagi, kui väga tahta. Siinkohal räägin enda elust.
Ma julgustan teid rohkem ennast nautima, unistama, elama, tegema neid asju, mida südames soovite, ütlema seda, mida mõtlete, armastama.
Postituse pilt: twitter.com
Väga motiveeriv.?
kui kõndimas käid, kellega on lapsed ? 🙂
Vihje järvakatele https://www.facebook.com/events/133513487290882/
Ma ei saa aru,miks on koguaeg vaja küsida,kus lapsed on? Jane juba vastas selle kuskil,kus lapsed on ja kui ta lapsed üksi koju jätaks,siis mis sa arvad,et ta kirjutaks siia sulle vastuseks? Kirjuta postkasti,kui uudishimu nii suur on.
Sulle aga Jane. Sa oled nii tubli ja hakkaja. Imetlen sinu ja su laste isa otsust,et lahus olete kõik õnnelikumad. Selline otsus on alati raske ja palju lihtsam on lihtsalt mugavusest kokku jääda. Sa oled hea ema ja saad ilusti hakkama. Palju jaksu sulle ja kordaminekuid! Ja küsiks,kus lapsed on,kui talisuplema lähed?
Haha, ei jah, ma ei julge lapsi siis ka üksi koju jätta, kui nad 18 on, ma arvan, seega ei, nad ei istu üksi kodus. On kaks varianti – nad kas on isa juures või suuremad on sõbranna juures ja beebi vankriga mul kaasas.
Aitäh nende armsate sõnade eest ja suplema võtan ikka kaasa. Äkki siis enam ei sodi vildikatega diivani peale. 😀
Nii suured lapsed (Hendrik ja Raimond) saavad ise ka väga hästi paar tunnikest hakkama. Mina olin väiksena pärast lasteaeda kogu aeg üksi. Ilmselgelt Jane beebit üksi ei jäta ju.