Kuidas ma lapsi jälle piinan

Homme algab kool, jee! Mul ja lastel! Ma ei tea, kust see ootusärevus äkki tekkis, aga ma juba tahaks isegi arvuti taha istuda, hakata kursustega liituma ja juba õppima.

Lapsed said reedel hunniku õpikuid ja töövihikuid koolist kaasa ning mina otsustasin, et aitab, nad hakkavad ise oma õpikutele ja töövihikutele paberit ümver panema. Raimond läks kolmandasse ja Hendrik viiendasse klassi.

Kui ma muidu ei ole üldse sellise “aga vot minu ajal oli nii ja tehti naa” mõtteviisiga, siis just see paberi ümber panek õpperaamatutele on küll üks asi, mille kohta ma mõtlen, et krt, mina esimeses klassis pidin ise need ümber panema, panevad mu lapsed ka. Vähemalt nüüd hakkavad. Veel pole hilja.

Ja insta storydes näitasin ka, kuidas mul lapsed õpikute/töövihikute kallal askeldavad ning sain päris mitu kirja, et see ju nii lihtne asi, käib siuh-säuh ja valmis ja nagu teraapia ja mis neid lapsi veel rohkem stressata, et niigi see kool ja bla bla bla… minu jaoks.

Ma olen osaliselt nõus ka. See paberite ümber panek pole midagi rasket – mulle täitsa meeldib, käibki väga kiiresti ja ongi pisut ka teraapilise maiguga, AGA… mulle meeldib kasvatada oma lapsi sellises vaimus, kus nad ise ka õpiks oma asjade eest hoolt kandma, iseseisvamad olema ega arvaks, et emme ja issi peavad kõik asjad nende eest ära tegema. Noup. Nii ei saa. Tean päris mitut inimest, kellel emme-issi tegid lapsena kõik ees ära ja teevad siiani. Kuigi inimene juba läheneb 30. eluaastale.

Ja ma ise nt mõnda aega olin selline ema, kes arvas, et parem on, kui ma laste eest ise kõik ära koristan, sest noh, saab kiiremini ja niikuinii hiljem ju pean üle koristama. Lihtsam on siis kohe teha. Ja Geit siis käis ja näägutas, et mida ma koristan nende laste järgi, nad harjuvad ära ja ei hakkagi ise koristama. Ja nii läkski. Ja ma teadsin, et läheb, aga ikkagi oma jonn oli peal.

Siis ma lõpetasin. Enam ei koristanud nende järgi koguaeg. Elementaarsed asjad nagu oma toa koristamine, oma voodite tegemine, oma musta pesu viimine vannituppa, oma puhta pesu viimine kappi (kokku volditud), enda järgi koristamine teistes eluruumides – nad teevad täitsa ilusti seda kõike nüüd, sest ma lõpetasin selle.

Lapsed ei pea tegema kõike ise. Nad vajavad abi ja teinekord teemegi koos, sest nii on lõbusam/saab kiiremini, aga mina siiski ei taha kasvatada lapsi nii, et ma peaks neil elu lõpuni kõik ette ja taha ära tegema.

Ja koolilapsed said väga hästi hakkama paberi ümber panekuga töövihikutele/õpikutele – Raimond natuke streikis, sest esimese hooga läks pekki, aga hiljem seletasin neile, et mul läheb ka vahel pekki, siis proovin uuesti, pole miskit hullu. Õpikutele oli paberi panek raskem – on mu jaoks isegi, aga kokkuvõttes said väga kenasti hakkama ja lõpuks tegime koos ning saime kiiremini tehtud.

Mina sain kohvi nautida, lapsed kasvatasid oma enesehinnangut ja iseseisvust, sest väga hästi oli näha, et, kui nad tehtud said ja neid taevani kiitsin, olid nad palju enesekindlamad ja see meeldis neile endalegi, sest kui ma neile rääkisin, et hakkame koos paberit ümber panema, ei olnud nad väga optimistlikud, aga pärast… pärast olid nad enda üle väga uhked. Ja ma kõrval olin veel uhkem.

Kommentaarid

  1. RUTH says:

    Täiesti nõus et mida varem lapsed hakkavad asju tegema seda iseseisvamad nad on. Meil koristatakse ka ise. Must pesu pessu ja kui ei too siis ise ka ei korja, sest neil on puhast pesu vaja
    Lapsed vanuses 7,13,13 ja 9. Piisavalt suured juba et õppida oma asjad eest hoolitsema. Muidugi peab tihti küsima kas see või teine on tehtud. Neid palju ja emmet on ainult 1 ja koos on kergem ja lõbusam. Loomulik on abistamine ja juhendamine. Paberid panen siiski ise mulle meeldib. Siiski on meil kodus teatud ülessanded mis on laste töö. Näiteks nõudepesumasina tühjendamine, oma toa korostamine, prügi viimine, pesu kappi panemine jne. Sellised eakohased ülessanded. Vahest kui ei viitsi ka avastan et näiteks puhas pesu on hoopis kuskil mujal teen riidekapi lahti ja lase kõik uuesti korda seada, see neile ei meeldi siis teevad kohe korralikult aga mõnikord tuleb meelde tuletada. Sammuti on õppimine nende töö kui ei oska tule küsi ja aitan 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Miks inimesed lasevad endale pahasti öelda???

Ma eile tegin instagramis üle pika aja jälle seda Q&A. Eelmisel korral olid inimesed (või [...]

Kuidas suhtes kõik nii iseenesest mõistetav ikka on

Ma pean selle lõpuks “kaelast” ära kirjutama, muidu tuleb uus elu ja mälu peale ja [...]

14 ja 2

Eile ja täna on olnud üsna tähtsad päevad meie peres. Eile täitus minu ja abikaasa [...]

2 Comments

See on nüüd läbi!

Aeg on asjad pakkida ja need lõplikult kodust välja visata/põlema panna, sest kool on nüüd [...]

1 Comments

Kas nutivaba suvi on tõesti võimalik?

Suvepuhkus algaaaas! Tegelikult juba mõned päevad tagasi. Suvepuhkus sellesmõttes, et suurematel on ka kool nüüd [...]

1 Comments

Kuidas ma endale kodus ise iluoppi tegin

Mul tekkis selle pealkirjaga kohe oma peas väike video, kuidas ma ennast kuskil köögi laual [...]

Kuidas kõik nüüd läbi saab

No tere! Pole mina jälle siia mõnda aega jõudnud ning aegajalt taban end mõttelt, et [...]

8 Comments

Kuidas lapsed ei taha enam üldse õues käia

Ma tegelikult mõistan seda, et maailm muutub, uueneb ja areneb aina edasi ning nutiseadmed on [...]

Kuidas mu lapsed edaspidi põrandal peavad sööma

Ma otsustasin meie köögist laua ja toolid välja visata. Jah, kuulsite, st lugesite õigesti. Ei [...]