Rase on tore olla. Ma olen mitmeidki kordi rase olnud ilma eriliste vaevusteta ja nautisin seda aega täiel rinnal – keegi ei kommenteeri su volte, kõhtu ei pea sees hoidma, kanna, mida tahad, kõigile su kõhuke meeldib ja saad iga päev komplimente, kui kena sa ikka välja näed.
Ja nii, kui sa ära sünnitad, kõik muutub. Küll jäävad su voldid teistele ette, küll on sul kõht ees, mida kõik ühtäkki negatiivse pilguga mõõdavad ja iga päev tuletab sulle keegi meelde, et sa peaksid oma kõhuga midagi ette võtma. Või üldse iseendaga. Oma kehaga.
See, et sa äsja 9 kuud kedagi oma sees kandsid, see on unustatud. Kedagi ei huvita see enam.
Keegi ei mudi enam su kõhupekki ega kutsu teda hellitavalt nunnuks punuks. Nüüd on see rõve pekk, millest on kohe kindlasti vaja lahti saada.
Pole ka mõni ime, et värsketel emmedel vaimselt natuke lappe kisub, eksole.
Mina nt olen 24/7 raseda väljanägemisega. Minult ikka vahel küsitakse, kas ma rase, et mul kõht ees. Korra mõtlen, et oleks ju imelik, kui see mul seljal oleks ja vastan, et jah, olen küll rase.
Ma käisin alles kulmuhoolduses ja mu kulmutehnik ütles mulle, et ta on rase. Tal oli selline kaval nägu ka ees, et ma kohe ei uskunud.
Ta siis küsis, et kuidas ma ei teadnud, tal ju kõht on ees. Näitas oma kõhukest ja ma kohe vastu näitasin enda oma, öeldes, et mul on mitu korda suurem kõht ja ma pole rase, kuidas ma selle järgi peaks nüüd aru saama, kes rase on ja kes mitte. ?
Aga ei, tore uudis oli. Nii nunnu. Ma tahaks ka rase olla uuesti. Isegi last saada. Mulle meeldib lapsi kasvatada. See on äge teekond.
Palju õnne, S! ?
Ma üka päev siin jagasin oma mõtteid Geidule ka. Et mis siis, kui ma tahangi olla lihtsalt kodune ja kasvatada lapsi? Mis siis, kui ma ei taha elu lõpuni ainult õppida ja “karjääri teha”? Et ühiskond loob mingid ootused – mida sa õpid? Lõpetan keskkooli. Ja mis edasi? Ülikooli? Mingi eriala? Miks? Miks ma ei võiks niisama lihtsalt elada? Võibolla lähen midagi edasi õppima, võibolla ei lähe. Mis siis? Ja, kui lähen, kas siis samaaegselt ma ei või ka edasi lapsi saada ja neid kasvatada?
Ma olen tänaseks taibanud, et lapsed ei ole mingiks takistuseks. Sa saad õppida ja samal ajal lapsi teha. Sa saad karjääri teha ja samal ajal lapsi kasvatada. Kõik on ju tegelikult võimalik. Kas see on ka lihtne? Ei usu eriti.
Ma olen väga palju lubanud oma titevabrikut sulgeda seetõttu, mida küll teised mõtlevad, kui sealt uus tellimus peaks jälle tulema.
Kolmanda lapse teatamine ajas mulle kananaha ihule. Teadsin, et inimeste reaktsioon on “jälle v?”. Neljandast ei hakka üldse rääkima. Need “varsti on sul liinibussi vaja” naljad ei jäänud tulemata.
Viiendaga oli juba selline… eee.. aga mis see teiste asi on?
Ja nüüd olen ma siin endamisi mõelnud, et ilmselgelt keegi kuskil mõtleb, et ma muud ei oskagi, kui sigida. Ja et keegi kuskil kindlasti mõtleb, et JÄLLE VÄ? Aga, mis siis? Ma ei saa seda kontrollida, ma ei saa seda ära hoida, seega… las nad siis mõtlevad? Onju. Kuigi… mul on hoopis selline tunne, et tänaseks päevaks ei imestaks enam keegi, kui ma peaksin jälle rase olema. ?
Kui ma oma südames seda naudin – emaks olemist, siis teiste arvamus siin ei mängi mingit rolli.
Ma olen aastate jooksul ka teie hulgast kirju saanud, kuidas just nt kolmandat last kardetakse saada, sest teiste inimeste negatiivne surve on lihtsalt meeletu.
See pole okei.
Kui sa südames tunned, et soovite last, siis vahet pole, mida teised arvavad. See on teie otsus ja tegu. Teised ei tee, teised ei kanna, teised ei kasvata. Nemad lihtsalt arvavad, aga see arvamus ei anna sulle mitte midagi.
Tsau!
Nüüd on jah kolmandaga pigem negatiivne tagasiside. Aastaid tagasi, kui see lasterahade reform oli, siis muud ei kuulnudki need, kellel parajasti 2 last oli, et kolmas tuleb teha, siis saad ju VIIS SOTTI. Mul sõbranna reaalselt kahtles ainult selle tõttu, et kõik ei arvaks, et ta oma kolmanda raha pärast ometi tegi.
Ma vaatan küll austuse ja kadedusega neid inimesi, kellel on palju lapsi. Kui teataksid uuest rasedusest, ei mõtlesks, et issand jälle, vaid et vau, on ikka vinge naine küll ?
Ma ise nii arg mutt, et ei julge teist lastki saada ?
Olen kolmanda ootel, kohe algab seitsmes kuu ja ma pole otseselt väga kellelegi öelnud, mehel ka keelasin otseselt kuulutamise ära. Saavad teada need kes saavad edaspidi. Nii mõnigi kommenteeris juba peale teist, et noo kui kolmas tuleb, siis saate suured rahad. Mehel tõmbas see suht piduri peale, kaks aastat küsisin kas näüd võiks kolmandat proovida. Ma olen alati soovinud lapsi rohkem kui üks ja ei lase stressi tekitada inimestel, kes nendega ei ela.
Isegi kui meil on lapsed vanavanemate juures, siis kodus, eriti talvisel ajal, on nii igav ilma lasteta ja lõpuks siis meie omavaheline jutt mehega ikka sinnani, mida teevad lapsi mittetahtvad paarid õhtuti ??
Katiga täiiega nõus ma vaatan ka imetlusväärselt neid naisi kellel on mitu last . Näiteks mu tädipojal kaheksa last ja naine ka elab nende laste nimel ja on kodune emme ka minu unistus on olnud saada mitu last ja olla kodune emme vüi koos nendega käija lasteaias ka tööl . Aga praegu esimene raskelt saadud laps nii keeruline ,et kohe nüüd küll uut järgi ei suuda veel saada . Muidu jahh seda unistust ma maha pole käinud aga lihtsalt võtab veel aega mõte saada teine laps. Aga ja lapsuke Aasta kolm kuud ja samamoodi pidevalt tuleb juba küsimusi ,et nohh millal oma kehaga tegeled . Halloo ma tegelen ja elan oma unistuse nimel ,et lase mul oma keha suhtes nagu veel olla eksole . Eriti haige on neid kommentaare saada neilt kellel kas endal pole lapsi vüi lapsed/laps juba väga suured .
Õigus, kelle asi see üldse on, kuidas Sina või Teie elate. Peaasi, et ise õnnelikud olete:)
Inimesed ei taipa mõelda tunnetele. Mõni nali vahel võib olla ka lihtsalt ebaõnnestub, sest eelnev kriitika on hinges.
Aga elage nii, et ise õnnelikud olete ja inimesed, kellel pole oma elu, las arutavad!
See on hea tunne kui lõpuks enam ei huvita teiste arvamus. Negatiivse arvamuse välja ütlejad võiksid ka ärgata ükspäev ja mõelda, et viitsi enam oma nina teiste asjadesse toppida kuhu see reaalselt ei kuulu.
Mul nüüd teise rasedusega polnud 20 nädalal veel üldse kõhtu näha ja järsku tuli 23 nädalal ja oma ema kohe kommenteeris, et nii paks juba. Peaaegu iga kord ütles et ma paks ja ta sõbranna ütles, et tema lapselaps(esimene rasedus ka) küll lõpurasedana nii paks polnud. Täiesti haige ju, võõraste arvamus mind üldse ei huvita, aga oma pere sõnad mõjutavad natuke ikka, tahan või ei taha, ?
Kui ma vaid vaaks teeks ma ka aga veel ja veel… kuid olen õnnelik juba ka et mul kolm last on ? . See mida trised arvavad on igav uudis juba, ja see tuleb ja kohe kaob. Kui keegi midagi räägib ja arvad ning arutab kes mida ja kui palju,ning kuidas veel hakkama saavad. Näitab vaid kadedust. Mina olen ka kade sinu peale Jane ! Sa saad hakkama sa oöed emaks loodud. Mina vaatan oma pekki ,ja tean,et see on minu kolme lapse and emale ?
Minu arust on tore,kui armastav perekond soovib lapsi rohkem,kui üks ja neid ka päriselt kasvatada tahavad.Aga neid naisi ma ei mõista kes tõesti lapsi saavad ainult raha pärast ja sellele ei mõtle,et lapsed tuleb suureks ka kasvatada.Nii palju,kui ma Sinu tegemisi jälginud olen oled sa super ema ja tõesti emadus sobib Sulle?
Mul 3 esimest last üsna suured. Esiklaps saab see aasta suisa 19. 2023 veebruaris sain neljanda lapse, meie pesamuna. Tahaks vb isegi viiendat, aga vanus seal maal kus ma ise tunnen et füüsis ei jõua enam järele. Kui saaks raseduse kuidagi kõrvale jätta ja ainult sünnitada, siis oleks viies beebi tore küll ?
Me siin mõtleme neljanda peale… Üks suur “aga” on minu jaoks auto, viie kohalike tuleb vähemalt 7 kohalike vastu vahetada ja vb siis juba 8+1 kohaline hankida, et äkki tulevad kaksikud ? ?
A faking kallid on need korralikud bussid või 7 kohalised autod. Ja ülalpidamine palju kallim, sest neil on tavaliselt suuremad rehvid jms jms..
Ja nüüd tuleb see automaks ka…
Aga, kui ikka süda ja hing tahab veel üht armastust siis nii peab olema.
Issand Jaa see raha taga elamine. Lapserahad siin ja lapserahad seal. Tean ühte peret, kus ongi 7 last aga ema tegi ka neid tegelikult ainult raha pärast lõpuks, sest head rahad. Ma ootan teist ja mõtlen siin endamisi, et võimsad on ikka need emad, kellel neid rohkem kui 2 ja nii naudivad, kuigi eks nendega omamoodi raske ka eriti kui haiged on jms
Ma ikka üritaks oma kahe titega hakkama saada ja kui see mission completed, siis võib kolmanda peale mõelda. Mu kadunud vanaema( puhaku ta rahus inglite maal) ütles ikka: “Lapsi peaks peres olema ikka kolm sul, siis on elu ikka täis lusti”. No elame näeme siis 🙂
Ühiskonna poolne surve on tõesti tugev. Või õigemini see negatiivne hoiak iga otsuse suhtes, mida inimene teeb. Minul näiteks on vastupidi. Mil on 2 last ja väga paljud küsivad, kas või millal siis järgmine tuleb. Ja kui ma vastan siis, et mulle kahest küll, mina lapsi rohkem ei soovi, siis vägaväga vähesed mõistavad mind. Tavaliselt hakatakse ikka seda teemat ajama, et mismõttes rohkem ei teegi ja need naljad, et üks emale, üks isale ja kolmas laps on riigile jne… Neid põhjuseid, miks mul on kaks ja miks ma rohkem teha ei soovi, on päris palju. Olgugi, et oma esimest last oodates arvasin pikalt, et saan vähemalt 3 last.
Tänaseks olen oma otsuse teinud ja nii see ka jääb 🙂
Ma arvan, et laste arv pole oluline vaid nende laste heolu. Kui ma vaatan sinu jagatud infot, siis ma ütlen selle põhjal, et miks ma küll ei võiks sinu laps olla 🙂
Su lastel on rohkem olemas, kui mu lapsed unistada oskaks 😀
Tegelt ka, kõik mida sa lased välja paista, on ülimalt ilus!
Ja antakse niipalju, kui jaksad kanda!
Mina vaataksin blogis rõõmuga sinu uue beebi ootust, sündi ja tema kasvamist! Need kõik siiani nii armsad!
Superwomen oled! Ja väga kaunis naine!
Oijah, mul juba teise rasedusega oli see surve, et inimesed vaatasid viltu ja mõtlesid, et “Jällleee oled rase vä???” Nagu jah esimese ja teise lapse vahe on 2.3a mis pole minuarvates väga suur ega ka väike? Mina pole kunagi mõelnud, et “isssand juba 3laps??” Jumala eest, inimesed teavad ise kõige paremini, olgu 12 last kasvõi, kõik on okei, kuniks lastel on kõik vajalik olemas ja armastavad vanemad??
Ma ka ei mõist mis see teiste asi on. Mo vanaisal on 9 last ühenaisega, pm kõik aastaste vahedega js kõikidest on sirgunud tublid inimesed. Pluss eelmisest suhtes oli tal ka veel 5 last. Niiet kokku isapoolt mul 13 tädi/onu 😀