Irooniline on muidugi see, et klubis võiks idee poolest olla vähemalt kaks inimest, äkki isegi rohkem, aga ainus rõve olen siin mina. 😢
Vaatan siin kõiki teisi, kes mu ümber on ja üldse sotsiaalmeedias ja kõik glow upivad. Salenevad, ilunevad (kas see on üldse sõna?), säravad ja kellegagi koos olles vaatan ja mõtlen, et tahaks ka nii ilus olla
Ega ma tean, et tegelikult pole mul viga midagi ja kole ma ka pole, aga selle rasedusega on see tunne küll absoluutselt vastupidine sellele, millisena ma eelmiste rasedustega olen ennast tundnud.
Sellepärast mulle ongi meeldinud rase alati olla, sest ma olen tundnud ennast maailma ilusaima naisena, säravana, enesekindlana – vahet pole, kas ma olen oodanud poissi või tüdrukut.
Aga nüüd… ei, ärge mõelge, et te peate nüüd tulema ja kommenteerima, kui ilus ma ikkagi olen. Ma tean seda ise ka, ma lihtsalt ei tunne seda. Nagu päris tõsiselt. Iga kord, kui peeglisse vaatan, on selline õhhh tunne. Ükski riie selga ei sobi – ja mitte sellepärast, et ma paisun vaid lihtsalt, kõik on mu seljas nii kole. Ma ei tunne üheskis riidehilbus ennast hästi ja ilusana. Miski ei sobi mulle.
Mu näonahk on täiega pekki läinud. Mu juuksed kukuvad peast välja. Ma olen koguaeg väsinud. Kõik pildid, mis ma endast teha üritan või keegi teine teeb – täielik okse. 🤢 Mõne sõbrannaga on lausa piin pildile jääda, sest sõbranna kõrval nii ilus, aga ise…. tahaks ka!
Varem ma proovisin seda koledaks olemise tunnet kuidagigi varjata, aga nüüd… nüüd on mul täiesti savi. Las ma siis tunnen ennast koleda ja rõvedana. Läheb üle. Äkki? No ma loodan, mul ei ole varem raseduste ajal sellist “probleemi” olnud.
Sest, kui ma varem tahtsin käia ja olla ja tšillida, siis nüüd ei taha oma tagumikku isegi poodi vedada. Täna mingi ime läbi väljusin kodust. 😅
Aga ma lihtsalt tahan tuge. Kas keegi veel tunneb sama ja on rase? Nagu, palun öelge, et ma ei ole selle tundega üksinda. Palun öelge, et ma pole ainus, kes ei tunne seda sära ja ilu ja võlu?
Loote doppleriga täna esimest korda kuulasin tema südamelööke ja taipasin, et ikka päriselt keegi kasvab mu sees. Aga no, see rasedus on eelmistest totaalselt erinev – kogu enesetunne, emotsionaalne pool jne. Ma päris seda ei oodanud. 😅
Ma ausalt üks päev hakkasin lausa kahtlema, et üldse rase olen. Ma ei tunne, et oleksin rase. Kirjutasin ämmakale ka, et kas see on normaalne. Teiste rasedustega oli mul selleks ajaks mingi kõhuke juba ees, tundsin mulksatusi… Samas ma olen paksem kui kunagi varem ja läbi selle polstri võibolla on keeksil raskem endast märku anda?
Ma kahjuks pole ühegi rasedusega end eriti kaunilt tundnud😀 viimane kord olin eriti paistes ja pundunud.
Pole ühtegi pilti endast rasedana lasknud teha. Vb olen sotsmeedial end mõjutada lasknud, fotograafidel ikka ilusatest ja saledatest rasedatest, kellele kõik kleidid kaunilt sobivad, pildid üleval.
Olen viimast kuud rase. Sinnamaani koledusega pole midagi hullu, kuni keegi pilti ei tee. Aga pildistamine ei ole kunagi meeldinud. 🤓 Õnneks nahk on normaalne ja juuksed ka head. Kodus ma väga riietega ei käi, òhuke hommikumantel vaid seljas, sest palav on koguaeg. 😄
Hei. Ootan esimest last. Kes oli väga oodatud. Mõned laused olid nii minu kohta! Nagu kirjutaksid minust. Enne võisin käia igalpool ja tahtsingi. Ja poes. Ja noo ma ei taha poodigi eriti minna. Imeväe läbi ikka lähen. Tunnen,et kõik vaatavad mind. Või räägivad minust taga. Kuigi ma tean,et see pole nii. Tunnen nii paksuna. Olen toitumise õnneks kontrolli alla saanud! Sellega oli ka probleeme. Ämmakas ütles,et olen tubli. Enne seda ka muretsesin ,et miks liigutusi tunda polnud. 24ndal nädalal või rohkemgi hakkasin alles tundma. Oli asendus ämmakas. Ja siis ta kutsus kohale ja vaatasime ultrahelist pisikest. Siis oli süda rahul. Mõtlesin ka,et midagi on viga aga kõik on korras. Hetkel 29 nädalat vms. Ja ootan oma pisikest väga. 2 kuud veel 😊🤩. Sulle aga jõudu. Ja tea,et sa pole üksi! 😊
Ma ei pea selleks isegi rase olema, et nii tunda peaaegu iga kuu vähemalt üks päev kui tulevad päevad.
Kõik on halb, kole, midagi ei istu selga, kõht on punnis jne jne😀( ja tean ka väga hästi, et tglt ma täitsa kena tots)
Nii, et ma samas klubis mitte rasedana.
Mdea kui palju see mõjutab, aga mul pole hetkel kodus täispikkuses peeglit niiet kui midagi selgapanen siis kui ülevalt alla vaadates ja vannitoapeeglist näha olev kärab siis nii on. Pole veel koledus murdnud 🤪.
Üks lõõgastav dušš või vann ja küll üle läheb 😊
Mul oli just viimase rasedusega nii (kolmas) ja poja on 2,5 kuune ja see tunne pole yle läinud. Või noh- kui ma ennast ise ei näe, siis arvan ennast suht kabedaks, aga kui peeglit v pilti näen, siis nagu reality ehmatan, et kas mina v????
Ilmselt see loeb palju, et kaaluga ei ole rahul ja midagi selga pole panna kapist va need suured paku inimese riided 🙁
Aga ma kunagi hakkan veel peenikeseks, seni ei vaata ennast 😂🤷♀️
Räägitakse, et, kui tütart ootad siis türar pidi ema ilu võtma😄
Ma olen enne ka tütart oodanud ja pole sellist jama olnud 😀