Kuidas mind pidevalt kuulsustega sassi aetakse

Sponsoreeritud

Ärkasin täna vara. Sõin kõhu täis. Jõin kohvi. Saatsin Geidu tööle ja vaatasin, et instagram viskas vana mälestuse mulle ette, mis pani mind mõtisklema.

Pean tunnistama, et käin TikTokis viimasel ajal päris palju. Just enne magama minekut voodis. Väga halb harjumus, ma tean.

Sealt on no nii palju silma jäänud inimesi, kes erinevate kuulsustega sarnanevad. Ja neid vaadates ma mõtlen, kuidas see võimalik on. No, et inimesed niiii sarnased on. Vahel on lausa uskumatu, siis lähen ja teen rohkem taustauuringut, aga siiski… ebareaalne.

Ma tean, pealkirja järgi võiks arvata, et Jane on peast ära keeranud ja eriti uhkeks läinud siin, aga palun, las ma seletan natuke. 😀

Mulle kunagi öeldi, et ma olen Rihanna moodi. No ilmselgelt ei ole. Siis on mulle öeldud, et ma olen Vapratest ja ilusatest Hope-i nägu. See uuem Hope, Annika Noelle. No, mina seal ka väga sarnasusi ei näe.

Siis ilmus kunagi kuskil üks filmi plakat ja nii paljud täägisid mind seal, et Jane, sina siin plakatil v? Kui mulle ainult meenuks, mis film see oli.

Ja siis ühe korra nägin ma ise end telerist – mingi seriaali plakat Netflixis. Vaatasin, et issand, seal üks naine on no nii minu moodi. Panin insta storysse ka ja paljud nõustusid. Oodake, ma vaatan, kas leian selle pildi.

Okei, ma valetasin. See oli Go3 ja Geit ütles, et minu moodi. See keskmine siis. 😀

Siin ma tõesti näen sarnasusi. Samas, kui hakkasin seda näitlejat guugeldama, siis ainult siin pildil teda vaadates ta sarnanebki minuga. ?

Ma nüüd leidsin selle esimese filmi plakati ka üles, kus all mitmed kommenteerisid, et nagu mina oleks seal:

Ma pole päris kindel, keda nad seal plakati peal vaatasid, pakun, et ikka seda naisterahvast? Igatahes, mina sarnasust ei näe ja pigem olen täna nagu see kõige ülemine vend. ? #eluviielapsega

Oleks ju päris äge olla mõne kuulsuse teisik. Teismelisena unistasin ma sellest tihti. See unistus küll täitus, aga paraku mitte nii, nagu oma peas seda ette kujutasin, sest ainus kuulsus, keda ma natukenegi olen kunagi meenutanud, on…..

TANEL KIIK!

Ja ei, ma ei nurise. Vähemalt midagigi! Ehk siis ehtne näide sellest, et unistused täituvad. Siiski on mõtet unistada. Küll mitte alati võibolla 100% nii, nagu soovinud oled, aga vähemalt täituvad.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

7 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari