Ma olen nende nelja aasta jooksul, mil majas oleme elanud, ikka väga palju etteheiteid saanud selles osas, miks igal lapsel küll pole oma tuba. Eriti veel, kui on olemas võimalus igale lapsele oma tuba võimaldada. Julm ema. Ebaõiglane lapsepõlv. Karm lapsepõlv, ma ütleksin.
Alguses see ajas mind päris närvi, aga mida aeg edasi, seda rohkem ükskõikseks muutusin.
Kui me siin üks päev ühte laste tuba hakkasime remontima (viimasest korrast oli ca 3 aastat möödas), hakkasin jälle sellele teemale mõtlema.
Kusjuures ma ei teagi, kust tuli idee remonti tegema hakata, sest ega ta enne ka väga jube välja ei näinud:
Neid pilte vaadates mõtlen, et oleks ju võinud lihtsalt toa ära koristada? Ei, mina hakkasin kohe remondiplaane pidama. 😅
Mulle lihtsalt viskas Facebookis ette https://baubauwall.com/et/ erinevaid tapeedipilte ja ma olin automaatselt nagu “me peame hakkama seal laste toas remonti tegema” müüdud. Kohe hakkasid peas jooksma ringi rebased ja metsateema kerkis õhku ja…
Igatahes sada erinevat ideed. Ja ühtäkki ei meeldinud mulle see tuba üldse. Kuigi ma mäletan hästi, et, kui me seal toas remonti tegime esimest korda (enne oli ikka jõle peldik), valisin ma tapeedi selle järgi, et kunagi, kui Adeele ja Kristofer lahku kolivad, siis ei peaks seal tegema uut remonti, sest tapeedimuster sobib mõlemale – nii poisile kui ka tüdrukule.
Mis ka enam ei ole mu jaoks nii tähtis. Ok, poisile päris Barbie tuba ei tee, aga saate vast aru küll, mida ma mõtlen.
Ja siis me seal üks hetk olime. Keset tuba, mille seinad olid kõik paljaks tõmmatud. Ühe seina alt võttis Geit ilusa palgi välja. Mõtles, et võiks elutoas ka palki välja tuua. Laste toas lihvis, jamas, värvis seda palki ja siis jõudis otsusele, et meil siiski pole elutoas seda palki vaja välja tuua. 😅
Aga, laste toa remondi jooksul jõudsin küll sellele palju mõelda, et kas peaks olema lastel ikka oma tuba igalühel. Kas see on elementaarne asi, mida üks lapsevanem oma lapsele võimaldada võiks?
Ja ma olen sellest siin kunagi kirjutanud ka ning ega mu arvamus ei erine – nope. Mitte vähemalt seni, kuni nad ise oma tube ei korista ja selle eest hoolt ei kanna.
Praegu on nt mu lastel kahe peale tuba. Okei, valetan. Esialgu planeerisime nüüd peale selle rebaste toa remonti nii, et uude tuppa lähevad Adeele ja Joosep. Kristofer läheb esialgu suurte poiste tuppa ja suuremad kaks üles kolaruumi, mille ma nüüd siin mõned päevad tagasi tühjaks tegin. See on umbes 30 ruudune tuba – ma arvan, et neile kahele piisav.
Lõpuks lahenes asi aga nii, et suuremad nüüd läksidki üles (seal vaja seinavärvi värskendada ja uued lambid paigaldada, muud esialgu ei teeks), Kristofer läks nende vanasse tuppa (kosmosetuba), Joosep läheb ka sinna ja Adeele on üksi rebaste toas. Temaga ilmselt liitub kunagi beebi. Kui ta suurem on.
Aga siiski jääb see kahele lapsele üks tuba süsteem, sest teate, mis… Nendes tubades nad reaalselt käivad lihtsalt lagastamas. On nad ninapidi koos ja mängivad ikka elutoas. Tassivad oma autod kaasa ja mängivad siin. Ja siis need toad lihtsalt eksisteerivad. Ja mul on rohkem koristamist ja tegutsemist seal – okei, ma viimasel ajal olen selles osas vabamalt hakanud võtma ja panen ukse lihtsalt kinni, kui laga häirima hakkab.
Kui ma enda lapsepõlvele mõtlen, siis minul oli ka oma tuba, aga see oligi kasulik nt siis, kui ma juba enda arust täitsa suur inimene olin ja kutti koju vedasin ja saime seal omaette olla. Muul juhul oli see lihtsalt mõttetu ruum, kus ma enamus ajast ennast väga üksikuna tundsin ja sellepärast ka õe tuppa mängima kooserdasin.
Aga, tagasi remondi juurde. Me saime selle valmis! Oi, kuidas ma nautisin selle tegemist. Vabandust. Ma sain nii palju selle remondi käigus kiita, et vauu, viie lapse ema, kuues tulekul ja jaksan veel remonti ka teha. Ma tundsin kohe end nii võltsina, sest ma ei liigutanud lillegi.
Käisin vahepeal ukse vahelt piilumas, et kas asi edeneb ka juba ja ma saan oma sisekujundaja oskused tööle panna või mitte. See oli ainus füüsiline osa, millega ma panustasin.
Ütleme nii, et mina planeerisin ja olin aju, Geit tegi kõik valmis. Ja, kui mõne probleemi osas ei osanud ma aju olla, ütlesin ma, et “ma ei tea, kuidas seda lahendada, aga tee see ära ja ma tulen hiljem vaatan üle”. Selline toetav kah pealekauba.
Nii et, küsimusele “kuidas ma küll jaksan?” vastan ma, et Geit teeb. Sellepärast jaksangi. 😅
Mulle meeldib iga asi selle toa juures:
Eks teha on veel – pisikesed detailid. Nt tellisin sellise tavalise valge lambikese, mille tahan oksaga lakke riputada. Idee internetist:
Siis tellisin https://manguvaljakud.eu/ epoest kaks sellist rohelist tumbat:
Kindlasti tahaks vahetada kunagi lae ära. Elutoas mind nt täiega häirib see säbruline vahtplaatidest lagi, aga olen uurinud siin pinglagede paigaldamise hinnapakkumisi ja keegi ei vasta. Inimesed ilmselt puhkavad terve suve, saan aru.
Aga lastetoa lagi nii ei häiri, las ta praegu olla.
Mõned detailid on ka puudu – vaiba leidsin, kuid selgus, et minu soovitud suurust pole. Ma ei taha sinna enam vaipa, mis katab kogu põranda ära. Pigem vastupidi – pisike, ümmargune, narmastega. Kui leian selle ideaalse, mis sinna sobib, eks ta siis saab olema, aga seni.. las olla paljas põrand. Ongi vähem, mida rikkuda. 😅
Tellisin üsna mitu sisutuselementi ka Temust ja Shein epoodidest. Loodan, et need peagi saabuvad ja saab ka paika panna. Eks ma siis instagramis näitan lähemalt.
Ma ei jõua ära tänada https://baubauwall.com/et/tapeedibrändi, kes koostöö raames meile selle rebaste tapeedi kinkis. Päriselt. Sellest tapeedist kõik lahti rulluma hakkas.
Aga mulle väga meeldis, kui kiiresti kogu protsess käis – tapeedi valik, mõõtude järgi tellimine, printimine, koju saabumine. Kogu tapeet oli meile sobivates mõõtudes paanideks ära lõigatud, ära nummerdatud, kaasas ka liim. Nagu kui lihtne!
Instagramis näitan jällegi rohkem seda tapeeti videos, mille ka täna sinna lisan. 🙂
Muide nende epoes annab kood JANEBLOGI kõikidelt tapeetidelt -10% soodustust kuni 08.09 👉 https://baubauwall.com/et/
Enamus sisustusasju on pärit Sinsay poest, mõned üksikud Pepcost. Pikleri kolmnurgal on liumägi ka – seda on vaja üle värvida sutsu. Originaalis oli see värvimata ja võõpasin ise kolmnurga ning liumäe üle, et sellele elu sisse puhuda.
Lisaks tuleb kleitide/kostüümide stange üles veel kaks plakatit. Lähengi kohe vaatan https://pesa.shop/et/e-pood – seal lõpumüük ja kogu kaup koodiga MIIU35 -35%. Ka teised postrid on just sealt pärit (varem oli Kukupesa!).
Veel on plaanis lasta teha pehmete mänguasjade jaoks puidust loomaaed, aga sellega ka läheb aega ja eks ma hoian instagrami vahendusel teid sellega kursis. 🙂
Ja ega ongi selle toaga kõik. Liistud said ka pandud! See tähendab, et ongi päriselt valmis. Juhhei! 😅
Nüüd ülemine poiste tuba – seinad värvi alla, lage ka natuke tupsutada ja vaikselt hakkama möbleerima (voodid ja kummut olemas).
Siis tahaks võtta ette all Kristoferi uue toa ehk vana suurte poiste kosmose tuba. Kristoferile meeldivad nii jubedalt palju dinosaurused ja mul on juba sada mõtet peas, mis sinna kõik tuleb. Püsige lainel!
/koostöö Baubauwall.com/et
See tuba sai ikka ülimalt ilus!
Mina jagasin õega väiksest saati tuba ja minu arvates on seltsis segasem. Üksi oli kuidagi loner tunne 🤣
Oma toa sain alles siis kui õde suureks sai ja peikaga kokku kolis. Tiinekana juba nagu tahaks omaette olla vahest 😁
Mulle väga meeldib see tuba! Väga tubli töö!
Mina kasvasin 80ndatel üles suht karmides oludes siis – 1-toalises koos ema ja isaga. Aga näe ellu jäin 😆
Tuba on imeilus. Ja pooldan täielikult toa jagamise varianti kui lapsed on väiksemad, neil on üksi igav. Õhtul magama jäädes ka toredam kui ei pea üksi olema. Teismelisena juba tahetakse oma ruumi ja see on täiesti arusaadav aga kuna meil polnud valikut siis sai lihtsalt mõne mööbli esemega eraldatud natuke, et tekiks ka isiklik ruum tüdrukutel ja nad olid väga rahul sellega.
Minu arust on selles kaks last ühes toas oma võlu. Ilmselt erisoost laste puhul mingis vanuses on see keerulisem ja laste jaoks ebamugavama aga sama soo puul lihtsam. Me elame kahe lapsega neljatoalises korteris, ehk et vabalt saaks olla nad eraldi tubades ja kuus korra keegi ikka ütleb, et kolib eraldi aga see on uueks hommikuks meelest läinud, sest nad tegelikult naudivad neid õhtusi jutustamisi ja oma saladusi, mida eraldi tubades rääkida ei saa. Ma usun, et see hoiab ka nende lähedust (vahet pole et päeval tahaks nad kohati üksteist maha ilmselt lüüa). Eks kui ühel hetkel ühel neist pruut tekib, siis kolitakse ka lahku ühisest toast aga kuni neile endale sobib, siis palun väga, mulle ka sobib.