Mul muidu vaheaegadega on nii, et need võiks ju juba läbi saada, lapsed kooli/lasteaeda ruttu minna, et saaks päriselt puhata, sest vaheajad on vaheajad ainult laste jaoks, mitte vanemate. Mulle tundub, et vanemate jaoks on see just vastupidi – kui lapsed koolis ja lasteaias on, on meil vaheaeg ja kui lastel on vaheaeg, on meil “töö”. 😀

Eks need lühikesed vaheajad, nädal või kaks, tegelt tunduvadki mulle rohkem tööna, sest midagi õppida on ikka vaja ja päriselt puhata nagu ei saagi. V.a see, et ei pea hommikul äratuskella peale ärkama.

Olin isegi nüüd see õppeaasta üle pika aja koolijüts ja mul mingeid vaheaegu küll ei olnud – eks ma natuke lasin rihma lõdvaks ka ja nt terve detsember kooliasjadega ei tegelenud, aga vaheaegadel see-eest sai tublisti õpitud, et mahajäämised tasa teha.

See aasta lõpetas meie peres kolm koolijütsi – Raimond 1. klassi, Hendrik 3. klassi ja mina 11. klassi. Okei, ametliku tunnistust ma veel saanud pole, aga ekoolist vaadates välja pandud kooliastmehindeid, ei ole küll võimalust, et ma ei lõpetanud klassi ära. 😀 “Uurimistöö alused” kursus ainukesena tuli mitte arvestatud, sest lükkasin uurimistööga seotud ülesandeid koguaeg edasi ja lõpuks enam polnudki aega – õnneks õpetajaga suheldes sai selgeks, et väga hullu sellest polegi, mul on terve järgmine õppeaasta see ära teha.

Ma esialgu valisin uurimistöö teemaks “blogi ja selle mõju”, aga see on minu jaoks nii igav teema (khm!), huvi kadus ja sellepärast see asi ka venis. Peale konsultatsiooni sain kaks head mõtet, millest uurimistöö teha – praktilise tööna, nt mööbli renoveerimine või kirjutada hoopis raamat. Seda viimast olen ma siin hoogsalt juba teinud, aga vist mitte uurimistöö raames ning ilmselt jään ikka selle mööbli variandi juurde.

Teised kõik hinded tulid mul aga kas arvestatud, neljad või viied. Ma olen ikka päris uhke, et septembris selle tee otsustasin ette võtta ja nüüd olen siin. Klassi lõpus. Septembrist olen 12. klassi õpilane ja ma juba tean, et aasta lendab linnutiivul ning varsti ongi keskkool läbi. Nii äge tegelt!

Ma olen väga uhke Raimondi ja Hendriku üle. Raimondi õpetajalt saime kutse direktori pidulikule vastuvõtule, sest ta lõpetas esimese klassi väga heade hinnetega ja Hendriku üle olen uhke, sest võrreldes õppeaasta algusega pingutas ta teises pooles väga palju ning muutis oma hinded paremaks. 🙂

Aga nüüd on suvevaheaeg! Ja kuigi vaheajad on minu jaoks tundunud rohkem töö, siis suvevaheaega mina küll täiega ootasin. Täpselt sama suure vaimustusega nagu lapsed seda tegid. Krissu ja Adeele jäid ka lasteaiast suvevaheajale – ma alati jätan lasteaialapsed koju, kui koolis suvevaheaeg hakkab. Seal on natuke isekas põhjus ka – ma tahan hommikuti magada. 😅 Aga ka sellepärast, et las nad ka naudivad suve täiel rinnal koos teistega. Ma olen ju kodune. Las nemad olla siis ka. 🙂

Mul küll veel täitsa vaheaeg ei alga, sest ma käin hetkel aktiivselt autokoolis – sõidutunde on veel mõned jäänud, aga teooriaeksamile ARKi lähen juba teisipäeval ning ega sõitude lõpp ka enam kaugel pole. Vuhhuu!

Mõnusat suvevaheaega teile! 💛