Lõbus teisipäev

Sponsoreeritud

Meil oli täna nii lõbus õhtupoolik, et ma pean lausa eraldi postituse sellest kirjutama.

Ma võtsin lapsed täna poole päeva pealt lasteaiast ära ning plaanisime bowlingusse minna nendega. Selgus aga, et Veskisilla omas neid piirdeid pole, mis lastele saab rajal panna, et nende bowlingupall äärtesse ei kisuks. Algul mõtlesin küll, et suva, õpetamegi kohe esimese korraga õigesti mängima, aga siis hakkasin mõtlema, et esimesel korral võiks need piirded olla, et lastel oleks rohkem mängurõõmu ja terve see aeg ei mööduks ainult õpetades ja nad saaks üldse aimu, millega tegemist. Seega bowlingusse me ei läinud, ei tahtnud pikka sõitu Tallinna ette võtta.

Arutasime ja jõudsime lõpuks otsusele, et läheks Rakvere Põhjakeskuses olevasse Salto Batuudikeskusesse ja no, rohkem täppi ei saanud panna, ausalt ka. 😀 Ma jätsin nad alguses sinna mingiks 45 minutiks kahekesi hullama, käisime Krissuga poodides ja Geiduga Hessis söömas, siis läksime tagasi, mõtlesime, et võtaks Krissule ka tunnikese ja oleks seal siis kõik koos.

Igatahes, neil oli seal no nii lõbus, et tunni möödudes olid mõlemad näost peedid ja kõik asjad 100x läbi proovitud, aga kojuminekust ei tahtnud midagi kuulda. Seal oli ikka korralikult tegevust ja neile jäi kahest tunnist isegi väheks. 😀

Hiljem kudrutasid tükkaega, kui lahe ja äge kõik oli. Seal oli reaalselt nii mitmekülgseid tegevusi, et sinna võib vabalt minna juba aastasega. Kristofer nokitses pika laua taga, kus oli erinevaid vidinaid, lasi väikesest liumäest alla, pallimeres sukeldus ka, aga see talle väga ei meeldinud, mänguköögis askeldas ja korra hüppas batuudil issi süles, mis talle ikka räigelt meeldis.

Suuremad poisid turnisid igalpool mujal ringi, viskasid punktide peale korvpalli, ehitasid suurtest pehmetest “klotsidest” maja, pallimeres mängisid, suuremate laste batuudil hüppasid, liumäest ja torust lasid alla… Oeh, see tundus küll siuke väike ruum, aga seal oli tegevust tõesti niii palju. 🙂

*Postitus on sündinud koostöös minu enda rahakotiga

Kommentaarid

  1. Reet says:

    Te muidu ei käi üldse mängutubades ja kohtades? Et nii vaimustuses kõik? :d Lastele võiks ikka tihedamini vaheldust pakkuda 🙂

    • Jane Almers says:

      Käime ikka, lihtsalt igal korral nad ongi nii vaimustuses nagu käiks esimest korda ?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

9 kommentaari

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari