Kuna ma ikka mõnel korral kohtan inimesi, kes peavad loomulikku ilu kõige tähtsamaks ja parimaks, mõtlesin tänasel päikselisel päeval sellest kirjutada.
Kõige esimese asjana vist tuleks selgeks teha, mis on loomulik ilu, sest kui ma vahel instagrami kiikan, siis näen ikka hashtagiga pilte nagu #naturalbeauty, #nomakeup #loomulikilu, aga sealjuures on modellil kulmud värvitud, ripsmepikendused peal ja huuled õhku täis süstitud. Noh sellest viimasest ei arva ma midagi. Igaüks teeb oma huultega täpselt seda, mida heaks arvab.
Mis on siis loomulik ilu? Las ma näitan enda nägemust sellest iseenda pildiga. 😀
Minu meelest sõna “loomulik” on juba iseenesest väga kerge tõlgendada. Loomulik tähendab minu jaoks seda, et ma olen selline, nagu olen. See, millisena ma hommikul tõusen. See, milline ma olen ilma ühegi lisavidinata, ilma värvideta.. Täiesti mina ise.
Sellesmõttes olen ma terve elu olnud enesekindel, et make-up pole mu elus tähtsuselt esikohal (välimuse mõttes ikka, sest kõige tähtsamad on vast lapsed :D). Teismelisena hakkasin end tsipake meikima, aga ei midagi erilist. Jumestuskreem ja ripsmekas. Mul on loomulikult väga heledad kulmud. Mõni tahaks öelda, et neid polegi, aga on.. Tagataskust võin paar tunnistajat ka võtta. Viimasel ajal küll natuke metsa kasvanud, sest ma ei ole viitsinud minna kulmutehniku juurde, aga olemas nad on. Värvin vastavalt vajadusele.
Eelmisel aastal hakkasin nende eest rohkem hoolt kandma, aga seni kõndisin ma ringi nii öelda “kulmudeta”. Perekoolis armastati mind ikka alatihti vähihaigeks diagnoosida. Lihtsalt sellepärast, et mulle ei meeldinud ennast värvida. Saate aru jah, milline ühiskonnasurve. Meigid, oled mingi tibividin. Ei meigi, oled vähihaige. 😀 Võta näpust.
Igatahes.. ma tahtsin jõuda selle postitusega selleni, et eile tuli nii instagrami kui ka facebooki kommentaare, kus inimesed arvasid, et loomulikult olen ma palju ilusam, kui selle krohvikihi all, millest ma pildi sotsiaalmeediasse riputasin. Mina nii ei arva. Miks?
Ma olen küll selles mõttes enesekindel, et ma võin vabalt minna ilma meigita poodi või postkontorisse või niisama välja jalutama. Isegi kulme ei värvi. Aga ma siiski arvan, et selline jumestus on kordades ilusam, kui see nn loomulik ilu.
Jumestuse ja make-upi mõte on ju siiski sinu näojooni rõhutada ja veel rohkem ilu juurde anda. See ei ole selle eesmärgiga, et sinu nägu peita. Kui seda on normaalselt, on see ilus. Kui seda on liiga palju, siis jällegi ei ole. Kuidas kunagi. Inimestel on väga erinev arusaam ilust ja sellest võibki kirjutama jääda.
Fotosessiooni või mõne tähtsa ürituse puhul ma ilmselgelt lükkaks selle loomuliku ilu kõrvale ja läheks kindlapeale ehk külastaks jumestajat, sest mina enda arvates oma loomuliku iluga ei hiilga. Kui aga tuua näiteks keegi, kes on ka ilma meigita väga ilus, siis eelmisest modellisaatest Kätlin. Ma ei tea, kas keegi mäletab teda. Nägime korduvalt teda ilma meigita ja ma võin jumala kindlalt öelda, et tema on loomulikult väga väga kaunis naine.
Samas, ma ei pea tähtsaks seda, et inimene oleks meigitud (vabal ajal, tähtsamal üritusel võiks end ikka üles võõbata :D). Mina näiteks mukin end minimaalselt ja tänu sellele on mul väga ilus näonahk- eile jumestaja kiitis, et väga ilus ja klaar. Sesuhtes, et kui mulle kõnnib tänaval vastu ilma kulmudeta inimene, kellel silmade ümber mustad ringid, siis esimese asjana mõtlen ma: “Ma tean, mida ta tunneb.” Mitte, et oh issand, tõmmaku kott pähe, miks ta sellisena õue julgeb tulla?
Edit: Täiesti arusaadav, et püsivärvitud kulmud ja ripsmepikendused on paljudel mugavuseasi- vaja igapäevaselt end vähem värvida ja egas ma hukka ei mõistagi. Lõppude lõpuks tuunib end igaüks täpselt nii palju või vähe, kui heaks arvab. 🙂
Aga mis te arvate? Kas eelistate pigem krohvikihi hommikuti peale tõmmata või lasete vahel näol ka puhata? Kas teil on mingeid rutiinseid meigiharjumusi, mida igapäev teete?
Ei meigi väga. Ainult BB kreemi kasutan, kui linna lähen. + ripsmepikendused peal. Rohkem meigiasju senini kodus polegi 😀
Viimasel ajal aga olen mõelnud, et ehk peaks vahel rohkem vaeva nägema hakkama 🙂
Eks need püsivärvitud kulmud ja ripsmepikendused on tegelt väga mugavad asjad, ma pakun. Jäävad ära need igapäevased kulmu- ja ripsmevärvimised. Aga ma olen ikkagi liiga laisk, et neid hooldada. 😀
Huultesse ei süstita õhku ?
Ilmselgelt ju. 😀 Lihtsalt minu jaoks need näevad sellised välja. 😀
Mina kasutan ainult ripsmetušši ja seda ka siis kui kodust välja lähen. Loomulikult on mulle antud tumedad kulmud, seega neid ka värvima ei pea ja rasedusega on hetkel näonahk mul korras.
Kuna praegu tööl ei käi siis lasen suht koguaeg ilma meigita ringi, vb kui välja lähen siis õrna ripsmeka kihi tõmban peale ja see ka kõik 😀 Kulmud üritan üldjuhul värvida värviga mis püsib mõned nädalad ja siis pole nendega ka probleemi.
Btw väga kena meik aga ma annaks huultele natuke värvi, muidu kuidagi nii tuhm näeb välja.
Ma lasin jumestajal ekstra nude tooniga teha. Mulle ei meeldi huultele rõhku panna. Ära küsi, miks. 😀
see konkreetne meik tõesti sulle teenet ei tee. Täiega häirib miski,esiteks juba huulevärv ja miski nagu veel. ja Loomulik ilu ei tähenda sassis juukseid,kui need oleksid ära kamminud oleks ju täitsa kena vaatepilt olnud 🙂
Eks iga inimene näebki loomuliku ilu erineva nurga alt. 🙂
Ja mina just vaatasin, et issand kui ilus naine selle meigiga (mitte, et niisama kole oleks, aga seesama rõhutatud ilujooned…). Igaüks näeb erinevalt!
Aitäh! 🙂
Arvan täpselt samamoodi nagu sina.
Meigin siis kui tuju tuleb, nädalas korra või kahe nädala jooksul korra 🙂
Tead, ma saladuskatte all võin öelda, et ma meigin end ka vahel.. Lihtsalt sellel eesmärgil, et paar selfiet teha. Kui viitsimist on ja tuju hea. 😀 Aga muidu ikka ainult siis, kui kuhugi välja minek on (näiteks nüüd siin oli septembri beebigrupi kokkutulek). 🙂
Igapäevaselt ei meigi end, vahepeal harva ripsmekat kasutan. Kulmude eest lasen iga kuu hoolitseda kulmutehnikul. Õnneks mul päevitunud nahk, siis polegi vaja kasutada. Vahepeal harva ikka tuleb ette neid meikimisi, aga pole väga viitsimust sellega tegeleda. Harjunud oma loomuliku olekuga. 🙂 Kunagi juukseid värvisin iga kuu blondeeriaga, aga umb pool aasta tagasi lasin viimati juuksuril juuksed ära värvida ja nüüd lasen loomulikul kartulil välja kasvada 😀
Kunagi ei näinud mind vist keegi ilma meigita kodust välja minemas. Nüüd olem astunud mugavustsooni ja panin ripsmepikendused ja nii mõnus on. Töötan klienditeenindajana ja alguses ikka tegin full meigi. Jumestus jne. Aga nüüd juba pikalt ei tee, ja nii palju vabam tunne on. NÄGU SAAB HINGATA. Ennem olin 11h tööl ja lihtsalt tundsin, et ainult mina pole väsind vaid ka nägu mege väsind. Nüûd meigin vaid siis kui mingi tähtsam üritus või kui mul lihtsalt igav ja tahaks uusi meigiasju katsetada ?✌️
Meik on mul loomulik osa elust ja meigin end üsna tihti. See tõstab enesekindlust ja paneb mind paremini tundma. Põhilised tooted ongi jumestuskreem,puuder ja huulepulk või huuleläige. Tuleb ette ka päevi kui viitsin rohkem välimusele rõhku panna,siis lisanduvad laovärv,ripsmedušh ja silmapliiats. Kulme käin ainult kitkumas,kuid ei värvi,sest mulle on loodus tumedad kulmud kinkinud. Meiki ei kanna siis kui lähen tööle,ehk need on meigi vabad päevad.