Mult on ikka päris mitu korda küsitud, kuidas siis majas elada on ja mis on need plussid ja miinused ja kuidas on võrreldes korteriga.
No alustame sellest kõige suuremast plussist – naabreid ei ole! V.a see üks tolvan, kes elab meist tegelt üpris kaugel, kes on meist vanem ja kellele meeldib öösiti meie hoovis räuskamas käia, et mis me, kuradi penskarid keset ööd magame, ise noored inimesed. 😀
See selleks, naabreid ei ole, jeee! Ärge saage valesti aru, mul ei ole inimeste vastu midagi, aga selles mõttes ma vist ei ole inimeste inimene, et mulle ei meeldi, kui teiselpool seina keegi võõras elab. Sa ikka pead arvestama kellegi teisega. Kui midagi suurt teha tahad, pead luba küsima ja läbi arutama ja.
Ega ma ei ütlegi, et ma tahaks nüüd mägesid liigutada, 24/7 tümmi lasta ja auke seintesse puurida. Ei ei. Lihtsalt ma olen majas üles kasvanud ehk siis enamus oma elust elanud omaette, ilma võõrasteta ja ilmselt selle tõttu mulle see ei meeldigi.
Korteris olles tundsin end ka kuidagi lõksus olevana – väga välja minna ei tahtnud, istusin oma pesakeses ja lihtsalt olin.
Samas teisest küljest, meil on siin majas hulga probleeme olnud. Siin keset talve läks meil kaevus veepump katki ja nädal aega olime ilma veeta ja kütteta. Meil ju maaküte. Selles suhtes oli hea, et meil ka pliit köögis ja ahi elutoas, aga põrandad olid ikka jääkülmad ja see tegi oma töö.
Õnneks saime enamus ajast sellest nädalast olla Geidu ema juures Tallinnas, kus saime pesemas käia ja inimese moodi elada.
Ja kui selle korda saime, hakkas laste toas põrandakütte toru lekkima… ja siis kanalisatsiooniprobleemid. Ja siis ma mõtlesin küll, et pekki, ma lähen tagasi korterisse. ? Sest korteris elades oli väga suur pluss see, et kui mingi jama oli, siis üks kõne ja korteriühistu lahendas. Majas murra ise pead selle üle, kus ja mis ja miks ja kuidas.
Majas on hulga palju rohkem tööd ka – alustame juba kasvõi lihtlabasest koristamisest. Seal on ikka ju vahe, kas 68 ruutu või 200 ruutu, eks. Võite isegi arvata, kas ma olen sellele igapäevasele korteris aset leidnud “pühin tolmu igalt ruumis olevalt esemelt” koristusrituaalist loobunud või jaa. ?
Õues on hästi palju tööd. Näiteks muru niitmine. Korteris istusid aknalaual, kohvitass käes ja nautisid seda, kui korteriühistu poolt palgatud niitja kogu muru ära niitis, samal ajal mõeldes, et thank god, et ma ei pea tema asemel olema..
Noooo.. Nüüd ma pean ja maad on mitu korda rohkem. #karma Kui ma hakkan vaatama, mis teemal ma eelmine aasta kõige rohkem sisu tootsin, siis ilmselgelt võidab kaalukalt MURU NIITMINE.
Ja kui mõtled suve lõpus, et jess, lõpuks on see muru niitmine läbi, siis…
….varsti tervitab sind jäiselt üks lumelabidas.
Mulle see täitsa meeldis sellel talvel. Võibolla majja kolides esimesel talvel nii ongi. Vähemalt muru niitmisega oli küll see teema, et esimesel suvel niitsin nägu naerul ja vandusin kõigile, et mina niidan elu lõpuni käsiniidukiga 10 000 ruutu maad, sest mina olen põline maa inimene ja i can do it!
Mina enne järgmist ehk 2021 suve:
Lehti ma ei riisu. Meie maja on nii ideaalse asukohaga, et enamus ajast on siin selline tuul, mille võib esimese hooga ajada sassi orkaaniga ja külalisi, kes on ajastanud oma esimese külalisvisiidi selle kohutava tuulega samale päevale, ei ole me enam rohkem näinud.. Me ei tea, kas tuul viis nad minema või on nad otsustanud lihtsalt madalat profiili hoida, sest kes on mul külas käinud, teavad, et nad peavad uuesti tulema millalgi.
Tööd on hirmus palju jah ja selle töö tegemise ajal mõtled küll, et pekki ma seda maja tahtsin, aga kui töö tehtud on, võtad kas latte või mõne mõnusa joogi, istud maha ja naudid vilju. Suvel on see tööviljade nautimine muidugi eriti mõnus. Talvel väga ei istu nagu eskimo roogitud teel naeratus näol, aga suvel lõkke ääres pingil küll, eks.
Ja kui neid töövilju naudid, vaatad oma majakest ja neid lapsi, kes hoovis rõõmsalt ringi silkavad ning mõtled, et jah, see ongi see, mida sa tahad ja mida sa vajad ja mis su lastele parim on. See kõik kaalub need võibolla kõige mitte meeldivamad asjad üle.
Et jah, korteris oli küll lihtsam, aga majas tunduvalt mugavam, vabam ja mõnusam. 🙂
A ja keda huvitab, kust sellist ägedat led aadressi silti majale saab, siis neid valmistab www.laserproff.ee
Nii tore on vaadata, et teil vedas ja saite oma kodu soodsatel tingimustel. Ilus maja, mida saate vastavalt oma maitsele kujundada. Ma maja ei soovi, aga oma kodu tahaks küll Tallinna. Tahaks ka järelmaksuga, aga pole kusagilt võtta mitu kümmend tuhat eurot, et sisse maksta. Pean veel paar aastat vaeva nägema ja koguma. Ma ei jõua ära oodata, millal ometi saan oma päris kodu. 🙂
Ma niii tahaks ka oma maja. Elan vanemate juures oma lastega, aga ei saa siin ise midagi teha, ei sees ega väljas. Ema ja isa teevad ja otsustavad köik. Nii väga tahaks ise möllata aias, aga pole minu. ? Ja kuna palk väike, laste isalt raha ei saa ja ei tihka küsida ka, siis ainult unistan oma majast.
Elan ka juba 4 aastat korteris, eelmine aasta sündis siis pere lisa ka, 4-kesi nüüd, elame kolmandal ja mõtted on juba ammu maja peal, tahaks oma hoovi kus lihtsalt lapsed saaksid mängida ja mina päikest nautida, ilmselt rahaliselt oleks see sama kallis kui keskküttega korteris elada, aga siin ma pean ka ise lund lükkama, ainult et jah muru ei pea niitma ise ?, aga mul poleks selle vastu ka midagi. Ma olen terve elu korteris elanud aga nüüd kus on nagu meil oma siis jah ma tahan minema siit, mul on siin üks lollakas naaber lastetoa kõrval ja kui ikka möll ja kisa käib seal siis on oioi kui palju vingumist ja kirjakese ukse taga.. Tõesti vanamutt tahab rahu siis mingu metsa elama ?.
Lohutuseks võin öelda,et alati pole kahjuks ka korteris lihtne vähemalt meie maja näitel . Korteri ühistu esimees tuleks ammu välja vahetada kuna ta ei ela nagunii meie majas pakub nö teenust meile ja suurt kasu temast pole . Ja siit tulebki see suur aga miks seda vist poe vähemalt selle kolme aasta jooksul õnnestunud mil oleme siin elanud ,,Naabrid ,, . Virisetakse ainult seljataga aga kui jõuame koosolekule või et davaii otsime uue inimese siis on suud kõigil kinni siis võitle üksi terve maja vastu . Sest nohm kõike peab siin ise orgunnima kahjuks ,kui miski katki läheb majas . Maja fassaadist rääkimata mille tegemise suhtes on ju terve maja nõus ammu juba aga ühistu esimees ei suuda asju edasi ajada ,et see toimuks lõpuks ja nii me maja siin laguneb ja elame pool ajast külmas sest tuul puhub igalt poolt sisse . Nüüd tekib küsimus ,,aa miks kolisid sinna ? ,, korterit ostes räägitakse ju alati ilusat juttu ,et varsti tehakse maja korda ja ühistu on viimase peal,, . Noored ullikesed jäime uskuma ka ju . Seega ma varsti annan siin otsad kuna lärm on ka majas viimase peal , ,taaskord lubati rahulike naabreid ,, aga ei ole . Aga ei ma loodan ,et jõuan ära oodata maja ostu ja ei pea siin sellest otsasi andma ,et jälle närvid krussis millegi pärast .
Ma loen ja see oleks nagu minu kirjutatud 😀
Täpselt sama jama -.-
Me ka oleme oma majas olnud veidi üle aasta. Soetasime maja, mis vajas suuremal määral remonti aga samas oli võimalik majas ka elada (kõik kommunaalid olemas ja elamist hoidis soojana ahi ja pliit).
Kuna eelnevalt elasime lastega korteris, siis ega peale riiete ja mööbli polnudki väga midagi kaasa võtta. Mõtlesime, et nüüd elu kui lill – ohh seda õnnist teadmatust ?
Kiiresti tuli teadmine, et ilma tööriistade ja õigete abivahenditeta on maal keeruline. Olin ka hakkamist täis ja pool suve niitsin niidukiga u 0,25 ha maad. Noooo eiiii…kamandasid mehe poodi ja tõi murutraktori ära. Jah, nüüd on muru niitmine lihtne-klapid kõrva ja muudkui aga vuristan mööda platsi ja vehin takialehega parme eemale ?
Kogu nende murede (vesi sai kaevus suvel otsa, veetoru külmus talvel ära, maja ümber ehitamisega seotud teemad jne) juures ei kahetse, et maale oma majja kolisime.
Alles nädal tagasi ärkasin hommikul selle peale üles, kui kuldnokkade terve suguvõsa puu otsas pidasid läbirääkimisi, kes millise pesakasti omale saab. No lihtsalt super ?