Geit hiilis vaikselt mu kaissu ja küsis: “Musi…”
Mina: “Noo…”
Geit: “Kas sa tuleksid mulle naiseks?”
Mina: “Mis mul enam tulla, ma ju olen juba siin!”
Geit: “No aga ametlikult, ma mõtlen.”
Mina: “Aaaa, muidugi ma tulen!”
Hetk hiljem.
Mina: “A miks sa abielluda üldse tahad?”
Geit: “No vaata, kuidas me maksime Alliku korteri järelmaksu ja lõpuks, kui makstud sai ja korteri enda nimele saime, oli ju hea tunne?”
*hakkan kõva häälega naerma*
Ja küsin: “Ehk siis sa tahad mind enda nimele?”
*naerame koos*
Geit: “Ma arvan, et oleks nagu aeg, kaua me ikka venitame!”
Aga me oleme vaesed. Seda ta unustas. 😀
Me tegelt oleme varem ka rääkinud abiellumise teemal. Patused oleme juba niikuinii, sest meie 12 aastasest kooselust on sündinud neli last. Põrgusse läheme me ikka selle eest.
Mul on abieluga kahetised tunded – ühest küljest mõtlen ma, et milleks. Neli last on palju tugevam side ja niikuinii ta minust kunagi ei pääse enam. Samas, tahaks valget kleiti ja ägedat pidu ja Alatskivi lossi ees kauneid pilte ja näha Geitu ülikonnas ja lastele anda mingit eeskuju sellega? Ma ei tea.
Minu unistuste pulm on väike – me juba ei saa sinna kedagi kutsuda sellepärast, et seal ilmselt tekiks massikaklus või -tüli. Seega oleme Geiduga mõelnud, et olemegi meie kaks, meie lapsed ja vist peavad tunnistajad ka olema? Nendeks võtaks meie sõbrad.
Registreeriks ära, teeks mõned pildid ja läheks kuhugi sööma.
Hiljem teeks oma koduaias peo, kuhu kutsume kõik pere, sõbrad ja tuttavad meiega tähistama – seal siis tulevad, kes tulevad. 🙂
Aga kogu selle unistuse juures peame mõtlema ka sellele, et meil on null eelarvet, seega… ilmselt peab hakkama koguma kuigi me juba kogume majaga seotud suurema kulutuse jaoka raha, aga noh… eks näis.
Geit hakkab OnlyFansi tegema ja mina… mina soovitan teil siinsetele reklaamidele klikkida, sest selle raha panen ka nn pulmafondi. 😀
26.06 on meie tähtpäev – läksime suhtesse 26.06.2010 ja see kuupäev saaks olema meie pulmakuupäev. Loodame, et see jääb aastasse 2022, sest tegelt meie soovitud pulma jaoks nii palju raha ka ei lähe. Täitsa teostatav. 🙂
Mina olin oma mehega registreerimisel kahekesi. Salaja tehtud tegu. Pärast teatasime kõigile.
Me olime mehega ammu arutanud ,et võiks asja ametlikuks teha. Siis nüüd Septembris mere ääres jalutades mees ütles aga nüüd ju võiks selle päriselt ära ka teha . Kuna me olime ammu arvamusel,et meie tahame ainult kahekesi registreerima minna siis nii saigi sammud võetud ametisse ja sai pandud 8.Okt ajaks kirja sest siis sai ka meil 11 aastat ja miks ka mitte eksole. Ja nii me käisimegi täiesti kahekesi salaja hiljem läksime samuti sööma ja terviseparadiisi kahekesi aega veetma ja nii meile sobis . Vanemad said teda nädal hiljem kui ema sünnipäev mul oli ,sõbrad tuttavad samamoodi said hiljem teada ja nii meile meeldis. ?
Ei pea mingeid tunnistajaid olema(see vist filmiteema). Me mehega olime vaid kahekesi 🙂 ja kuigi mõni üritab mulle selgeks teha, et see ei ole ju mingi pulm ja kuidas ikka peota saab siis ma olen näinud väga palju neid, kes teevad suure peo ja lähevad veel suuremalt lahku. Kusjuures enne pulmi oli suhe justkui korras ?♀️
Aga minujaoks oli tähtis, et saaks mehega ja lastega ühe perekonnanime 🙂 peod ja asjad olid teisejärgulised ja on siiani. Pidu tahaks vaid siis kui oleks raha, et minu soovidele vastav pidu kinni maksta 😀 aga seda raha ei tule vist kunagi.. koguaeg on vaja jälle midagi kallist osta
Ca 10a tagasi oli veel vaja 2 tunnistajat, aga see muudeti ära ja kuskil mingis kirikus on vaja tunnistajaid, aga muidu enam tunnistajaid vaja ei ole jhh ?
Olen igati nõus,et see lause ei pea paika ,et kahekesi pole mingi pulm. Kui inimesed tahavad seda iseenda jaoks ja nimelt kanda sama perenime siis ikka on see pulm. Ega me teiste jaoks ja teistele näitamise jaoks ei abiellunud eksole ? Ja just ei ole mingeid tunnistajaid vaja . Kui mu vanemad 20 aastat tagasi abiellusid salaja ei olnud ka siis mingeid tunnistajaid vaja. Meil oli ka mehega lihtne värk ,pidulikult riides, lihtsad hõbe sõrmused ( kuna olen kullale allergiline sai hõbedase kasuks valik tehtud) ja riigilõiv enne registreerimist siis . Ei mingit peenutsemist ,peaasi et endal hea ja pidulik tunne on nii kuidas hing soovis abielluda. Ja enne meid ja pärast meid ka paar tuttavat tegid salaja pulmi seega on see versioon tänapäeval vägagi teemas. Pisikesi pidusid saab ka hiljem lähedastega pidada ja nii läkski ka meil.
Palju palju õnne! Loomulikult tehke ära! 🙂 Meil läks 2012aastal pulmade peale u3000eur, aga meil oli 30inimest ja käisime peale registreerimist söömas ja peokoht oli veel eraldi renditud, sealsed söögid – grill, snackid jms oli meil juba endal valmistatud. ? Kui muud plussi abiellumisel pole, siis vähemalt tuludeklaratsioonis saate kasutamata maksuvabastust üksteisele üle kanda. ?? No ja tegelt on ikka mõnus tunne see abielu, meil eraldi pulmaaastapäev ja nn käima hakkamise kuupäev, on kohe mitu tähtpäeva, mida tähistada. ?
Meie abiellusime ka mehega sel aastal, samuti meie suhtesse mineku kuupäeval, kui 10 aastat täis sai 🙂
ja läksimegi kaheksi õnnepaleesse registreerisime ära (mingi riigilõiv oli vaja tasuda, äki oli ~30eur). Käisime pildistamas ja siis kodus oli vanematega istumine, vsjo 🙂 meie jaoks oligi oluline, et see on Meie päev, pidu polnud oluline 🙂
Seega, kulud olid : meie riided, sõrmused, pildistamine ja riigilõiv 🙂
Meil on tähtpäev 22.06.2010 suht samal ajal mis teil ? ka pole abielus, 2last.mõtlen samu mõtteid?
Me käisime mehega ka kahekesi ja salaja. Raplas veel tegime registreerimise. Maksta tuli riigilõiv ainult. Kuskilt poest ostsin omale tavalise valge kleidi ja kingad ning mehel oli lihtsalt mustad teksad, triiksärk ja lips. Ütleme, et meie pulmale kulus äkki mingi 150€. Pärast kui asi tehtud siis andsime teistele teada. Natuke pettunud nad olid aga nagu teil siis ka meie suur pulm oleks toonud kaklust ja sõda osade sugulaste vahel seega oli targem asi kahekesi ära teha ja ei mingit stressi.
Sama, mis Elis pulmas – riided, sõrmused, pildistamine ja riigilõiv. Plaan oli teistele ütlemiseks kauem venitada aga lapsed tegid oma töö 😀 Nad jäid haiged ja pidime ämma kutsuma, et saaks pilte teha kahekesi ka 😀 Riided olid lihtsad linased aga meielikud, põhirõhk läks sõrmustele aga see maitse asi nagu ka pildistamine, kõigil erinev hind.
Kas tahad abielluda või pulmi korraldada? Meie valisime sellle, et abielus olla. Raha pulmade jaoks polnud. 😀
Palju õnne! Sõrmuste jaoks soovitan mingit black fridayd vms oodata. Me saime nii ikka pea 100 euri kokku odavamalt?
Tegime ka väikselt, kuna olin kõrvalt näinud hulluvaid pruute, kes viimse detailini on kõik läbi mõelnud ja kui peol miskit teisiti läheb või keegi käitub mitte ootus päraselt, siis ongi kõin pekkis ja pidu rikutud, sest peas oli ju fantaasia. Seega ma tõesti ei tahtnudki pidu, sest ega ma oleks viat ka planeerimisega vb hulluks läind, tean isegi pruuti kes lõpetas ennem hullaris ja pulm lükkus edasi, tegidki kahekesi ära lõpuks.
Meil siis oli ka pisike pidu, lapsed, lähisugulased, kokku 10 külalist siis, ja ka siis suutis 1 külaline arvamust lõpus avaldada, et oleme idioodid, et pidu teha ei mõista…nu jh, oleks ikka täitsa kahekesi võinud?
Kunagi olin kirpparilt ägeda valge kleidi ostnud, lihtsalt meeldis. Kui pulma plaanima hakkasime, oli idee lasta õmmelda kleit, selline armas veidi 50ndate hõnguline põlveni kleit, aga aina enam oli peas kujutlus kus olen siis selle kleidiga mis kapis, seega lasin sellele hoopis voodri alla õmmelda, lisaks sai ilus vöö peale ja ägedad kingad alla( vigaaa, jalad olid niiiii haiged, tantsida poleks küll nendega saanud).
Mees ja poeg said ülikonnad h&m-ist, tütarde kleidid olid ka ilusad järelturult. Fotograaf oli megaäge, alustav tegija, mitte linna popim, aga meil mega ilusad fotod. Oleme siiani õnnelikud, olenemata et me tegime enda võimakuse piires kõike, abielu õnnelikust ei määra kui palju raha pulmade alla huugama pandi.
Eelarve ei pea suur olema, mida rohkem ise teed,seda vähem kulub. Pead mõtlema mida oluliseks pead ja millist pulma sa ise tahad. Meil läks jämedalt 2000 -võimalik,et isegi vähem , külalisi oli 35 meie pulmas.
Meie kulud olid : söök,jook,pulmalisa,riigilõiv,riided,meik+soeng, pulmaküünal ja ametimärgid. Ülejäänud sai ise tehtud ja tutvusi kasutatud 🙂
Mina ütlesin mehele lihtsalt ükspäev, peale mitut aastat nö kihlust, et abiellume või ei? Ütles et nojah, mis tal muud üle jääb 😀 2 kuud hiljem olime abielus.
Käisime ka lihtsalt registreerimas, minu suguvõsa nii sassis et ma ei tahtnud sealt kellegagi koos tähistada. Mees oleks suuremat pulma tahtnud. Tähelepanu mulle ka ei meeldi nii et mina rahul.
Mis alatiseks meelde jääb on see, et dokument aegus päev enne kirja pandud abielu kuupäeva. Pidin uue ID kaardi enne abielu registreerimist tegema ja pärast jälle. Oleks võinud ju varasema kuupäeva valida… 😀
Kohe 3a möödas abiellumisest ja ikka ja jälle leian kaarte või kontosid kus mul vana nimi alles hiljuti palusin selveris partnerkaardil perekonnanime ära muuta lõpuks 😀
Me 10a koos olnud, ja nüüdseks olen küll veits suhtumisega et, mis me enam nendest pulmadest teeme. Tundub rohkem selliste värskelt armunute jms värk :D. Kuigi kihlatud oleme küll, miski 7a juba.
Abielluda plaanime ikka, mitte veel, ent kunagi. Oleme ka mõelnud et pigem väikselt ja vaikselt, kas kahekesi või perega. Sest taas, suur pulm tundub pigem “värske” suhte asi.
Tahtsime ka teha vaikselt samamoodi, rahaga ka sama seisukord. Läksin pisikesse Tartu salongi kleiti rentima, aga ei leidnud ühtegi, mis oleks selga sobinud. Lõpuks pakkusid nad, et sealne õmbleja teeb valmis, ostsin väikeste kristallidega kaunistatud valge kanga, mis oli müügis hullult odava hinnaga. Kleit ka tuli megaodav, siis oli kroon ja ma ei oska ümber arvutada. Joonistasin ise paberile, millist kleiti soovin, ikka pikka ja maani aga pikkade varrukatega. Mees on mul abielus olnud ja ütles, et tahaks teistmoodi kui varem ning läks minu pärast leeri. Muidu on etteteatamisaeg mingi 2-3 kuud vist, aga seetõttu läks pool aastat, kuni vaenemees leerist läbi sai. ? Seega pulm tuli kirikus ja arvasin et poolpalja ülakehaga ikka ei sobi minna. Ja noh, ma pelgasin et käsivarred jämedad.
Raha meil ka ei olnud, mees arvas et läheb töise ülikonnaga aga siis tuli järsku ristmikul punane tuli ette, ta pidurdas ja suitsutukk kukkus sigaretilt sülle ja ülikonnas auk. Tema arust ülikonda rentida ka polnud ok, et ikka väga rott on olla laenatud ülikonnaga ja äkki mõni õmbleja parandab ära. Pulmadeni oli nädal aega ja mul tõusis paanikaindeks taevani, et kust ma nii ruttu õmbleja üldse leian. Tahtsime abielluda jaanipäeval sest minu vanemad abiellusid ka jaanipäeval. Lõpuks see saaga nii pikk et ema ütles, värvigu säär mustaks, kärab küll. ?
Ja siis ta võttis väikelaenu, mille eest esimene ost oli hoopis arvuti, hommikul tuli raha arvele ja lõuna paiku pani arvutiront pange. ?
Ja abikaasa ostis imekena helehalli ülikonna omale ja kui müüja kuulis, et pulmade jaoks, siis toodi ka vinged tantsukingad ja lips ja ülikonnaga sobiv paar sokkegi kärmelt juurde.
Mu mees nägi fantastiline välja.
Kuna planeerisime väikest pidu, ainult lähemad sugulased, nii 10 inimest, siis see kleidisalong, mis ka laste sünnipäevi korraldab, pakkus oma ruume, kleidistanged lükati taharuumi ära ja neil oli keldrikorrusel ilus tuba haldjatega seintel. Noh algul oli see teenindaja üsna mures, et kuidas nii, kirikus paari ja kogu lugu. Et kuidas saab ilma pruudikimbu ja tordita ja fotograaf peab ju ometi olema, ei saa olla ju, et keegi plõksib oma digikaga pilte, mine tea kas need õnnestuvad siis üldse. Harvendasin natuke teenuseid, neiupõlvenime tuvidega ära saatmise jätsin igatahes välja. ? ?
Siis tuli fotograaf, peoruumi rent, väike suupistelaud, sampused, ilus mitmekorruseline pulmatort ka juurde. (Ja küll see maitses kuratlikult hästi, ma ei tea kuidas nad selle tegid, ma pole nii head torti nagu saanudki.) Pulmakutsed paberkandjal. Ahjaa, pika maani loori ostsin ka neilt, see oli valmiskujul juba olemas. Lokid pikkadesse juustesse hommikul juuksurilt, meigi tegi sugulasest kosmeetik pärast kleidi selgapanekut.
Pildid tulid ka fantastilised, kuna hommikul sadas vihma, tõi fotograaf igaks juhuks valged vihmavarjud ka kaasa, pildistamise ajaks juba tuli päike piiluma aga need vihmavarjud osadel fotodel olid jumala ägedad. Eriti meeldisid need Kuradisilla fotod. Tahtsime Inglisillal ka teha, nii sümboolne et ingli ja sarvikusild, kuid Inglisillal oli maandunud bussitäis soomlasi ja need rõkkasid ja hõiskasid meitele kibeda soome ekvivalente, nii et mees ütles, ei taha sinna minna. Seega jäid Musumägi ja Kuradisild ja khm, sünnitusmaja juures sai ka mingi hulk just eriti õnnestunud võtteid teha. Pildistamine võttis aega 2 tundi. ?
Pärast sai sellest pulmaalbum meie valitud lemmikumate fotodega ja cd kogu ülejäänud piltidega.
Muidugi see 10 lähisugulast ja lähimat sõpra, kuna meie suguvõsa armastab lapsi siis kokku tuli ikka nii 50 inimest, pluss lapsed kes sebisid ja siblisid ringi igalpool. Algul ma arvasin, et äkki teeks lasteta, äkki hakkab keegi kirikus nutma, aga esimene kellega seda arutasin, ütles et kus me need siis paneme, kui kõik täiskasvanud on peol. Ja siis ma ütlesin, olgu lapsed ka. Ja läkski lõpuks natuke nihu, seal oli järsk trepp keldrisse, üks põnn kukkus lõpuks sealt alla moka lõhki aga õnneks selline pisitrauma, et allus külmale kompressile ja lohutamisele.
Pärast tuli afterparty maal grilli ja õlledega, nii 100 km Tartust, kuhu sõitsime kõigi autodega, mis meil olid, valged lindid küljes. Üks sugulane pakkus oma maakodu välja, et kus siis nii et pidu ei kesta kogu öö.
Poolel teel oli teeremont ja siis me passisime ajutise foori taga, samas eesseisvas autos oli väike 5 aastane kutt, kes oli vist enne kõvasti limonaadi joonud, nii et teda tabas megasuur pissihäda, vaene mehike ei jõudnud mitte võpsikusse vaid kiskus kohe teeservas püksid lahti ja see ulja kaarega lastud lõputu juga üle kraavi metsa suunas, me oleks autos peaaegu surnuks hirnunud. Täitsa nagu Brüsseli pissiv poiss. ?
Saaga lõpp, jõudsime maale, panime käpa maha. No päris nii just mitte, kodus ise marineeritud šaslõkk, valge vihmavaba jaaniöö, mida võiks veel tahta.
Pulmakinke me ei soovinud, et mitte saada kolme röstrit ja mitut-setut erinevaid tasse-taldrikuid, et kel on, pangu ümbrikusse raha ja kel pole, tulgu niisama. Pärast läksime selle raha eest ringreisile mööda Eestit kolama.
Lõppkokkuvõttes oli meil fantasiline pulm mis poleks toimuda saanud ilma igatsorti abivalmite inimesteta, paljud teised on ka meenutanud seda aastaid hiljem, et kuidas saab nii väikeselt ja kaunilt teha.
Mina hetkel planeerin meile väikest pulmapidu. Meil siis saab toimuma pulm 22.01.2022. Teeme kirikliku laulatuse ja peale seda väike snäkk ja kook koos shampusega enda majas ning hetkel olen pakkumised saanud nii, et kokku läheb u 1600€. Meil muidugi fotograafi peale läheb juba 400€ ja sõrmused ei ole ka täiesti tavalised klassikalised ning need lähevad 500€ maksma ehk siis juba 900€ kulub kahe asja peale (neid saab kindlasti ka odavamalt).
Meie tegime registreerimise laste ja vanematega. Pärast läksime ise spaasse kaheks ööks, pildistamas ka käisime. Vanemate ja lähedastega söömise tegime kodus järgmisel nädalavahetusel. Olime eelnevalt koos olnud 7 aastat. Ja no minul abielu naisena on ikka hoopis uhkem ja teistsugusem naine olla kui varem 😀 Tagant järgi mõeldes suurt pidu ei olekski tahtnud, minu jaoks päev meile kahele ja nautisime seda kahekesi.
Me abiellusime siis, kui meil sai 10 aastat kooselu. Kahekesi. Tunnistajaid ei olnud vaja. Valge pulmakleidi ja buketita. Pärast tegime pilte mälestuseks. Läksime spasse. Järgmiseks päevaks olime lähimad sõbrad ja pere kutsunud meie 10.aastat tähistama. Kui kõik olid kohal, võtsin kleiditaskust sõrmused ja teatasime, et nüüd on nii. Sõime torti, veetsime mõnusalt aega. Saime hakkama ca 1100€’ga riigilõivust ja paaripanemisetasust sõrmuste ja söökideni. See oli 6 aastat tagasi. Nüüd on elu küll kallim juba
Mis see “suhtesse minek” täpsemalt tähendab?
2022 pulmaks oled juba natuke hiljaks jäänud. Ma teen juulis ja nt kõik kohad-asjad-värgid olid selleks ajaks juba võetud (ilmselt kuna koroonaabiellujad lükkasid paljud edasi). Alustasin planeerimist selle aasta juulis. Plus ka väike pulm on mega kallis. Vaene jääb veel vaesemaks (oma kogemus :))))) Aga edu ja loodetavasti ma pean oma sõnu sööma!
Meie pulm oli ka väike. Kiriklik laulatus, kuhu olid kutsutud vaid vanemad, vanavanemad ja vennad (sest õdesid meil pole). Hiljem mõnus õhtusöök, mõned mängud ja kojuminek. Mulle meeldivad pulmapeod ja väga lahe oleks olla peo kõige tähtsam inimene, aga .. Me oleme mõlemad ülipraktilised inimesed ja laristada 10-20-30 tuhat eurot ühe õhtu peale, et sõbrad ja sugulased saaks pärast vinguda stiilis “bänd oleks võinud lahedam olla” “söök oli üksluine” “alkoholi oli vähe” jne, ei tundunud meie jaoks absoluutselt ahvatlev. Kogu see vaev ja raha lihtsalt selleks, et keegi teine saaks vinguda minu kõige tähtsama päeva kallal? Milleks?
Lisaks on minupoolses suguvõsas palju alkoholiprobleemiga inimesi, kellega ma ei tahtnud absoluutselt tegeleda sel päeval. Lisaks kõik need sugulaste kaaslased, kes mulle ei meeldi või kellega ma läbi ei saa (väikese koha rõõmud)..
Hiljem rääkisin ühe sugulasega, et tehku ka elukaaslasega pulmad ära. Mina sain kahe kuuga planeeritud ja tehtud. Selle peale sain vastuseks, et tema tahaks PÄRIS PULMA. Minu feik pulm ja feik abielu vist ei lähe arvesse eriti 😀
Koos oleme mehega olnud 8 aastat, sellest abielus 2 aastat ja 13 päeva.
Me tahtsime teha kahekesi rannas…majajäetud sõjaväe hoonetes.. Tegime. Aga mitte kahekesi. Mõlema pered olid ainult kohal ja kummagi 1 parim sõber. Pere oli ka selle mõttega vaid, et keegi hoiaks meie poja, kes oli kohe kaheseks saav, lihtsalt sp et ta kuskilt varemete katuselt alla ei põrutaks. “Pidu” pidasime mehe venna hoovis väga vaikselt.
Meie jaoks oli tähtsam lihtsslt abielluda kui pidu teha. Üldse ei kahetse ? sain oma unistuste rannaregistreerimise ?
Tahtsime ka teha vaikselt samamoodi, rahaga ka sama seisukord. Läksin pisikesse Tartu salongi kleiti rentima, aga ei leidnud ühtegi, mis oleks selga sobinud. Lõpuks pakkusid nad, et sealne õmbleja teeb valmis, ostsin väikeste kristallidega kaunistatud valge kanga, mis oli müügis hullult odava hinnaga. Kleit ka tuli megaodav, siis oli kroon ja ma ei oska ümber arvutada. Joonistasin ise paberile, millist kleiti soovin, ikka pikka ja maani aga pikkade varrukatega. Mees on mul abielus olnud ja ütles, et tahaks teistmoodi kui varem ning läks minu pärast leeri. Muidu on etteteatamisaeg mingi 2-3 kuud vist, aga seetõttu läks pool aastat, kuni vaenemees leerist läbi sai. ? Seega pulm tuli kirikus ja arvasin et poolpalja ülakehaga ikka ei sobi minna. Ja noh, ma pelgasin et käsivarred jämedad.
Raha meil ka ei olnud, mees arvas et läheb töise ülikonnaga aga siis tuli järsku ristmikul punane tuli ette, ta pidurdas ja suitsutukk kukkus sigaretilt sülle ja ülikonnas auk. Tema arust ülikonda rentida ka polnud ok, et ikka väga rott on olla laenatud ülikonnaga ja äkki mõni õmbleja parandab ära. Pulmadeni oli nädal aega ja mul tõusis paanikaindeks taevani, et kust ma nii ruttu õmbleja üldse leian. Tahtsime abielluda jaanipäeval sest minu vanemad abiellusid ka jaanipäeval. Lõpuks see saaga nii pikk et ema ütles, värvigu säär mustaks, kärab küll. ?
Ja siis ta võttis väikelaenu, mille eest esimene ost oli hoopis arvuti, hommikul tuli raha arvele ja lõuna paiku pani arvutiront pange. ?
Ja abikaasa ostis imekena helehalli ülikonna omale ja kui müüja kuulis, et pulmade jaoks, siis toodi ka vinged tantsukingad ja lips ja ülikonnaga sobiv paar sokkegi kärmelt juurde.
Mu mees nägi fantastiline välja.
Sõrmused lasime teha teistmoodi, mustriga et oleks ilusam.
Kuna planeerisime väikest pidu, ainult lähemad sugulased, nii 10 inimest, siis see kleidisalong, mis ka laste sünnipäevi korraldab, pakkus oma ruume, kleidistanged lükati taharuumi ära ja neil oli keldrikorrusel ilus tuba haldjatega seintel. Noh algul oli see teenindaja üsna mures, et kuidas nii, kirikus paari ja kogu lugu. Et kuidas saab ilma pruudikimbu ja tordita ja fotograaf peab ju ometi olema, ei saa olla ju, et keegi plõksib oma digikaga pilte, mine tea kas need õnnestuvad siis üldse. Harvendasin natuke teenuseid, neiupõlvenime tuvidega ära saatmise jätsin igatahes välja. ? ?
Siis tuli fotograaf, peoruumi rent, väike suupistelaud, sampused, ilus mitmekorruseline pulmatort ka juurde. (Ja küll see maitses kuratlikult hästi, ma ei tea kuidas nad selle tegid, ma pole nii head torti nagu saanudki.) Pulmakutsed paberkandjal. Ahjaa, pika maani loori ostsin ka neilt, see oli valmiskujul juba olemas. Lokid pikkadesse juustesse hommikul juuksurilt, meigi tegi sugulasest kosmeetik pärast kleidi selgapanekut.
Pildid tulid ka fantastilised, kuna hommikul sadas vihma, tõi fotograaf igaks juhuks valged vihmavarjud ka kaasa, pildistamise ajaks juba tuli päike piiluma aga need vihmavarjud osadel fotodel olid jumala ägedad. Eriti meeldisid need Kuradisilla fotod. Tahtsime Inglisillal ka teha, nii sümboolne et ingli ja sarvikusild, kuid Inglisillal oli maandunud bussitäis soomlasi ja need rõkkasid ja hõiskasid meitele kibeda soome ekvivalente, nii et mees ütles, ei taha sinna minna. Seega jäid Musumägi ja Kuradisild ja khm, sünnitusmaja juures sai ka mingi hulk just eriti õnnestunud võtteid teha. Pildistamine võttis aega 2 tundi. ?
Pärast sai sellest pulmaalbum meie valitud lemmikumate fotodega ja cd kogu ülejäänud piltidega.
Muidugi see 10 lähisugulast ja lähimat sõpra, kuna meie suguvõsa armastab lapsi siis kokku tuli ikka nii 50 inimest, pluss lapsed kes sebisid ja siblisid ringi igalpool. Algul ma arvasin, et äkki teeks lasteta, äkki hakkab keegi kirikus nutma, aga esimene kellega seda arutasin, ütles et kus me need siis paneme, kui kõik täiskasvanud on peol. Ja siis ma ütlesin, olgu lapsed ka. Ja läkski lõpuks natuke nihu, seal oli järsk trepp keldrisse, üks põnn kukkus lõpuks sealt alla moka lõhki aga õnneks selline pisitrauma, et allus külmale kompressile ja lohutamisele.
Pärast tuli afterparty maal grilli ja õlledega, nii 100 km Tartust, kuhu sõitsime kõigi autodega, mis meil olid, valged lindid küljes. Üks sugulane pakkus oma maakodu välja, et kus siis nii et pidu ei kesta kogu öö.
Poolel teel oli teeremont ja siis me passisime ajutise foori taga, samas eesseisvas autos oli väike 5 aastane kutt, kes oli vist enne kõvasti limonaadi joonud, nii et teda tabas megasuur pissihäda, vaene mehike ei jõudnud mitte võpsikusse vaid kiskus kohe teeservas püksid lahti ja see ulja kaarega lastud lõputu juga üle kraavi metsa suunas, me oleks autos peaaegu surnuks hirnunud. Täitsa nagu Brüsseli pissiv poiss. ?
Saaga lõpp, jõudsime maale, panime käpa maha. No päris nii just mitte, kodus ise marineeritud šaslõkk, valge vihmavaba jaaniöö, mida võiks veel tahta.
Pulmakinke me ei soovinud, et mitte saada kolme röstrit ja mitut-setut erinevaid tasse-taldrikuid, et kel on, pangu ümbrikusse raha ja kel pole, tulgu niisama. Pärast läksime selle raha eest ringreisile mööda Eestit kolama.
Lõppkokkuvõttes oli meil fantasiline pulm mis poleks toimuda saanud ilma igatsorti abivalmite inimesteta, paljud teised on ka meenutanud seda aastaid hiljem, et kuidas saab nii väikeselt ja kaunilt teha.
Mulle meenub, et pulmakimbu valimine oli paras saaga, salongis pakuti kimpude pildialbumit. Mees oli töölt tulnud ja suht väsinud, istus seal salongis ise morn nagu äikesepilv ja valis. Mitte ükski ei meeldinud, mida näitasin. Lõpuks mingi 200-nda kimbu juures leidis ta ühe, mis kõlbas talle ja meeldis mullegi. Suur selline, liiliatega. Liiliatel rebitakse kollased tolmukaotsad ära, kui kimpu pannakse kuid pildistamise ajal, mis kestis kaks tundi, hakkasid osad nupus õied avanema ja kui kirikusse sisse astusime, olid ikka kollased tolmukad turritamas, see oli minu arust lahe ja tundus nii minulik, aga üritasin kimpu ettevaatlikult kleidi suhtes hoida muidugi. Nii et olge liiliatega ettevaatlikud. ?
Üks mu noorem sugulane abiellus nii salaja, et kellegile ei öelnud. Temast aasta vanem õde siis ütles, et noorem õeke siis käis valgeid tikk-kontsaga saapaid laenamas ja tema ei andnud. Ta ütles, et kurat oleks ta poole suugagi öelnud, et abielluda tahab, loomulikult oleks andnud need saapad. Et nüüd on jumala mark olla. Aga ta kartnud, et õde läheb mingile aiapeole, jääb kontsapidi murusse kinni ja rikub niimoodi uued säravvalged saapad ära. ?
Meie abiellusime oktoobri algul . 09.10 oli pulmapäev ning 10.10 oli esimene päev abielus ning 18 aastat koos ? Jutt abiellumisest käis läbi mitmeid kordi kuid pigem mina olin see kes ei tahtnud või ei viitsinud..mõtlesin,et mis enam,nii kaua juba koos ja kui teha pulmad,siis ikka nii nagu tahame. Mais ( ootamatult) palus mu mees romantiliselt minu kätt( polnud uskunudki,et ta teeks midagi sellist ) ja siis mõtlesin,et si..a kah,teeme ära. Kogusime suvel raha nt lisatöödega( müüsin kukeseeni).
Kokku läks u 3000 aga oleks saanud odavamalt isegi. Selle sees oli siis toitlustus,ööbimise võimaluse ja saunaga majutus,kõik riided( meie kahele tütrele kösitöökleidid ,pulmakleit,ülikond,jalanõud,ehted)sõrmused,kaunistused peokohta( ise kaunistasin),esineja,registreerimine,fotograaf,pulmatort,pruudi meik ja soeng ja igasugu muud kulutused. Kallis sõbranna tegi kutsed ja kohasildid,abielutunnistuse kaaned ja pulmaalbumi kingiks ning mehe sõber tuli oma ägeda uunikumiga sohvriks meile. Algul mõtlesin ka,et teen vaikselt perega aga mul hetkel niiiii hea meel,et otsustasin peo kasuks. Inimesi oli 35 ,kutsusime sugulased ja kõige löhedasemad sõbrad. Eks mõni solvus küll ( keda ei kutsutud)aga pole midagi teha. Praegu on siiani nii äge emotsioon? pidu oli hommikuni,laud lookas ja inimesed väga rahul.
Minu mõte oli,et vaevalt ma enam abiellun ning tahtsin hästi meeldejäävat ja pikka päeva. Sõbranna abiellus nii,et registreerimine ja väike istumine. Nüüd koguaeg mõtleb,et päev sai nii kiiresti läbi ja oleks ikka võinud midagi rohkem teha.