Mõnele tuleb üllatusena, et meil on koer. On küll. Juba suvest saadik on meil uus lemmik, pere pesamuna. Koeravõtmise plaan oli meil ammu juba. Härraga oleme alati unistanud oma majast koos aiaga, mille juurde on kuulunud ka koer. Mis saaks veel parem olla, kui loomal on oma aed ja palju ruumi, kus ringi joosta ja elu nautida?
Kuna meil hetkel veel puudub võimalus pangalaenu saamiseks ja kodu soetamiseks ning Facebookis nägime kuulutust koertest, kellesse esimese pilguga armusime, mõtlesime, et miks mitte. Sõitsime pika maa Väike-Maarja kanti, vaatasime kutsad üle ja leidsime enda lemmiku. Nad kõik olid nii armsad ja teistel kutsadel olid omanikud ka juba olemas. See tegi veel rõõmsamaks.
Alguses oli üsna raske- koer sirtsutas igalepoole, oli hirmul ja stressis ning ega ma ei imestanud ka. Proovisime teha kõik, et ta võimalikult hästi ja koduselt ennast tunneks. Üsna kiiresti kandsid meie pingutused vilja. Eks omajagu närve on ta meil juba söönud, sest vahet pole, kui palju närimisstaffi talle osta, tema lemmikud on ikka jalatsid ja trussikud ja laste mänguasjad.
Nimeks on meie koeral Tommy. Ma vahel ütlen talle naljaga pooleks Tommy Cash. Noh see imeliku näoga.. räppar? laulja? Tommyl on mingi loll komme öösiti kaissu pugeda (ok, see on üsna nummi tegelt), keelt kõrva ajada, mu juukseid närida, mind lakkuda ja teha sada muud asja, peaasi, et ma magada ei saaks.
Lastele on ta ka paar korda peksa andnud ja lapsed on tänaseks aru saanud, et koer pole väntsutamiseks ja kiusamiseks. Võib öelda, et nad on omavahel rahujalale saanud ning saavad hästi läbi. Oskavad mängida ja vajadusel distantsi hoida.
Kokkuvõttes on koeraga palju mässamist, aga see kõik on seda väärt. Ta on tõesti üks truu pereliige. Õigel hetkel poeb kaissu ja on toeks. Valel hetkel teeb pahandust. Õue teeb oma hädasid ilusti, aga on kordi, kus juhtub ka tuppa tegema. Kui juhtub, siis õnneks sellisteks olukordadeks on mul Kärcheri aurupesur, mis teeb vaiba/põranda ülimalt puhtaks. Tänaseks on enamus vaibad põrandalt üles võetud. Mööblit ta õnneks ei lõhu. Suht selline chill koer on. Kuulab sõna ka, kui vaja. No ja olgem ausad.. nunnumeeter on täiega põhjas!
Unipets pakkus mulle võimalust proovida erinevaid kvaliteetseid koeratoite ja snäkke. Okei, mitte mulle vaid Tommyle ikka. Sain paki, mis sisaldas endas ainult head ja paremat. Ma üritan pakkuda meie neljajalgsetele ainult seda, mis neile parim oleks, aga mitte alati ei tee ma õigeid valikuid.
Raimond arvas, et banaan võiks Tommy lemmiktoit olla. 😀
Nii nagu meie ise tahame süüa kvaliteetselt ja hästi, tahavad seda ka loomad. Täpselt nagu meie endi ja laste tervised on olulised, on seda ka lemmikloomade omad.
Unipets on ettevõte, mis pakub koos loomaarstiga välja valitud ainult kvaliteetset, tervisliku ning naturaalset toitu kassidele ja koertele. Nende eesmärk on panna inimesi mõtlema sellele, mida nad oma lemmikutele annavad. Koera ja kassi toit PEAB olema täisväärtuslik ning hästi oluline on lugeda etikette ehk olla teadlik, mida miski sisaldab.
Mina hakkasin küll mõtlema. Kumb on parem investeering- kas odav toit, aga sellega kaasnevad terviseprobleemid ning loomaarsti arved (mis teadagi pole üldse väikesed) või kvaliteetne ja tervislik toit, mis on küll kallis, aga sellest ei teki mingeid tervisemuresid ning loomaarsti poole pole vaja tihti pöörduda? Mõelge sellele, sest mina muudan kindlasti oma valikuid loomade toitumise osas.
Minge tšekake Unipetsi lehele ka (link!) ja tehke õiged valikud enda lemmikute heaks, sest nemad vajavad sama head ja kvaliteetset toitu kui meie ise.
Kuna lastel eriti kasvatust ei paista olema,siis karta on,et koeraga koertekooli ka ei lähe?
Lapsed pole jah veel koertekooli regatud.. peaks seda tegema vist. Ehk annab veel midagi päästa. 🙁
Vaatasin seda uudist ja kohe arvasin et ega need ajuhälbarite kommentaarid tulevad kohe esimesena. No et ega te koerakasvatajaks kõlba ja koeral oleks varjupaigas parem jne.
Aga palju õnne, armsamat kutsut annaks otsida 😀
Nunnu sihuke.
Mis tast lõpuks kasvab, taksi sugulane on ta kindlasti…?
Mõni lihtsalt on sündinud kõigest negatiivse väljaimejaks, mis teha. Aitäh! 🙂
Taksilaadne. Ema taks, isa krants. Jääbki selliseks pisikeseks. Natuke alla põlve mõõtu. 🙂
Kui lapsed koertekooli ei sobi, siis äkki hobuste juurde talli? Ja kui sinna ei saa, siis äkki äärmisel juhul kõlbavad lasteaeda 😀 😀 😀 Pea püsti, Jane, halvustajatel jääb sinu postitusi kommenteerides enda elu elamata 🙂 Muide koertekooli soovitan minna küll.
Armas koer. Meil oli ka “oma maja ja aias oma koer” unistus, aga tegelikkus oli see, et koer eriti üksi seal aias küll ei viitsi joosta vaid tahab ikka koos pererahvaga olla. Meil jäi kuut õues täitsa asustamata, sest kui meie olime toas, tahtis koer ka kohe sisse meie juurde. Nii et meil on nüüd toakoer, aga tore ongi, sest koer on meie jaoks seltsiline, mitte õuevalvur või aiadekoratsioon :).
Taksidel on sageli hästi kange iseloom, ma ka soovitaks kindlasti vähemalt algkoolituse temaga treeneri juures läbi teha.
Ainus normaalne kuivtoit, mida koerale sealt anda julgeks on Applaws. Ülejäänud suht saast, kui koostisosasid vaadata 😉