Ma ei saa ju olla ainus, kes raseduse ajal ennast megailusana tundis – isegi haigena ja nüüd… nüüd on selline tunne, nagu oleks kogu ilu endast välja sünnitanud. 😀
Ma olen iga rasedusega ennast megailusa ja megaenesekindlana tundnud ja ärge saage valesti aru, ega mul mitterasedana ka häda pole, aga siis on nagu ekstra… ilus tunne, energiat täiega ja viitsimist end üles lüüa palju rohkem.
Nüüd… nüüd ma tunnen ennast kodutuna ja ma näen välja nagu kodutu ja ükski riideese ei sobi enam ja kõik selfied on koledad ja kõik on nõme ja kole ja paha. ?
Eks ma tegelt oma ühe ajuosaga saan aru, et mul on praegu lihtsalt see “ma olen kole” periood ja ma usun, et kõigil naistel on selliseid perioode ja see on täiesti okei. Eks? Onju? Pliis öelge, et teil on ka nii, siis ma tunnen ennast rahulikumalt… koledana. ?
Ega koguaeg ei jaksa ka enesekindel olla – ma vähemalt küll mitte, eriti, kui juuksed murduvad ja neist on ainult rotisabad järgi, kõht vajub põlvini nii pea, kui püksinööbi valla päästad ja jalad on karvasemad kui ahvi selg.
Mul ikka on neid perioode, mil ma ei tunne ennast üldse iseendana. Õnneks on neid vähe, aga neid on ja tegelikult mööduvad need ka väga kiiresti – ma tean, et juba varsti mõtlen tagasi sellele postitusele siin ja naeran ja ei saa aru, kuidas ma siis nii koledana ennast tundsin. ?
Aga praegu ma olen kole. Ja krt, kui Geit julgeb nüüd selle postituse peale korjata üles idee mulle komplimenti teha.
Sest mu närvid on ka tavapärasest rohkem pingul.
Teil ka koleperioode on v? Kui tihti? Ja ei hakka siin kommenteerima, et sa oles koguaeg kole. Ole vait. ? Ei ole. Pole olemas koledaid inimesi, on halb silmanägemine. Või väärastunud arusaam ilust. ?
Ahjaa, siia lõppu pildike ka, et soola enda haavale ikka raputada:
Minul sünnitusest 9kuud möödas ja siiani on see kole periood mul?
Ma viimased nädalad tunnen end eriti koledana 🙁 Suvel oli kohe endal ka tunne et särab ja värki ja nüüd.. nüüd on nii pekkis .. isegi jaksu pole miskit teha.. ainult magaks kui saaks.. kogu keha tundub paistes olevat ja no ärme räägi sellest et nägu eriti jube .. punne ja muud jama täis ?? Mõtlesin korra vitamiinidele et oma organismi turgutada a kui neid hindu nägin siis panin kohe selle mõtte sügavale peitu ( need on need üksikema rõõmud kes peab kuulõpus sente lugema?)
Aga ei ma tean et varsti on suvi ja siis on jälle energia tagasi ja jälle olen korraks ilus ??
Oeh, sa pole ainus, ma olen väga vähesed korrad ennast ilusana tundnud peale sünnitust(sünnitusest kohe möödas 1a4k). ? Mul on terve elu olnud enesehinnanguga mega SUURED probleemid ja ma tunnen ennast koguaeg koledana, ainult mõned üksikud korrad aastas juhtub, kui ma tõsiselt tunnen, et ma olen ilus ja mu välimusel ei ole mitte midagi viga. Nii imetlen inimesi kellel on seda enesehinnangut ja suudavad ennast ilusana tunda. Tahaks kunagi ka tõsiselt ennast ilusana tunda nii, et ma juba 10 minuti hiljem ei tunneks, et ma olen kole vms….
Ma hetkel lõpurase ja ma reaalselt tunnen end nagu kartul. Kõik oli ilus kuniks siuke paar nädalat tagasi ma hakkasin nägema kui lodev ma igalt poolt olen. Mul pole seda ilusat ümarat raseda kõhtu, vaid pigem ütleks selle kohta rippkõht ??. No ja tänasega täpselt 40 nädalat ja pole märkigi lõpust. Loodan, et mu praegune kole periood lõppeb sünnitusega ja see võiks toimuda lähipäevil. ?
mul on see ma olen kole periood kestnud vist 1-2 a juba ?
Väga ilus oled ❤️. Koleperiood möödub ja siis oled veel ilusam ✌️. Chill (hea õelda eksole)
Enne rasedust ojaaa kui palju neid ,,kole,, perjoode oli. Lausa nutad mehele,et oiii kui kole ma raudselt olen . Mis siis ,et ta raiub et ei ole. Ja nüüd rasedana ,käin 24/7 dressidega,suvalt tossud jalas sest noo ei jaksa kummarduda . Kannan mehe vana jopet aga näe ei tunne ,et ma kole oleks . Tunnen end jumalannana keda kõik ümardavad ???
Sama. Paar kuud on sünnitusest möödas ja eriti tugev on see tunne, et no ma ei näe üldse hea ega mina välja. Ei taha väga peeglite ette jääda, ega piltegi teha. Self-love ja leebe olemine ka ei aita üldse. Ikka on narts olla. Ehk läheb mööda 🙂
Anna olla 🙂 Olen tähele pannud, et see, mis meid kõige ilusamaks teeb, ongi see “ilus-olemise-tunne”. Kui ise end koledana tunneme ja kodus mehele halame, et “ma olen koleeee”, siis vaene mees, selg hirmust märg, püüab meid loomulikult vastupidises veenda, aga tundub, et toimib ikkagi see vana nõuanne: kui end ise ilusana näeme, näevad ka teised ja kui me ise ei usu, et ilusad oleme, siis keegi teine meid särama panna ei saa. Välja paistab see ka: mitte näojoontes või kehakujus vmt vaid ebakindluses, mis sära ära võtab, olgu välimus kuitahes kaunis.
Jaa, see on keeruline teema. Praegu räägitakse väga palju kehapositiivsusest, et iga naine on ilus. See on täiesti tõsi. Omad “agad” on aga olemas: kui kehapositiivsuse alla üritatakse peita midagi, mis meid päriselt segab, siis see ei toimi. Jättes kõrvale kõige kirgikütvama teema, toon näitena juuksed. Oletame, et meil on õhukesed juuksed – kolm karva seitsmes reas, nagu öeldakse…või no suti rohkem 🙂 Et värskelt soengussepanduna pole väga vigagi, aga hobusesaba ei toimi ja esimese tuulehooga kumab peanahk igalt poolt.
Kuidas me paistame? Kui õhukesevõitu juuksed ei ole meie jaoks kese ning tunneme end kaunina, sest et (järgneb imeliste põhjuste loetelu)…, siis kõnnime särades ja naeratusega ringi ning vähe sellest, et mees kodus loiguks sulab ja silmi teeb, teeb seda ka ülejäänud maailm.
Kui õhukesed juuksed ON meie jaoks kese, siis ei aita ka kogu maailma “kehapositiivsus” – katsume end petta, nutame ikka patja ja äärmisel juhul muutume pettusekoorma all tigedaks. Ei toimi noh. Suure tõenäosusega võtame lõpuks siiski kätte, leiame koostöös juuksuriga endale ootamatult hea soengu, hakkame peegelpilti uskuma, armume endasse uuesti ära. Ja kogu maailm samuti.
Armsad naised, me oleme kaunid ja imelised, aga ilus-olemise-tunne tuleb KOHE ja ise välja kaevata, sest keegi teine seda teha ei saa. Kui midagi konkreetset tõesti kohutavalt häirib – no ma ei tea, suur sünnimärk keset nina, siis usu päriselt oma ilu koos sellega või kui ei suuda, ära peta ennast ja lase see spetsialistil ära võtta, kui muidu ei saa.
Rasedus, kuitahes rippuva kõhuga, on imeline ja loomulik asi, ürgne asi ja rase naine on kaunis! Kui peale rasedust tuhmunud juuksed või rippuv kõht tõsiselt häirib, siis võta juuksevitamiini, katseta vanarahva juukseläikenippe, kanna tugipükse või leia aega trenni jaoks. Kui aga saad aru ja tead, et oled jätkuvalt imekaunis – rippugu see kõht natukese või mitte, siis mida paganat seal vahet, kui silmad säravad 🙂 Mõistate? Me kõik oleme imekaunid, aga päriselt on vaja uskuda, ilma pettuseta, siis usuvad ka teised.
PS. Jane, ma olen alati su imekauneid juukseid ja armsaid fotogeenilisi näojooni imetlenud. Sa ise tead samuti, et sul on liivakellafiguur, mis toimib igas olukorras, tingimusel, et sa seda ise usud 🙂 Alusta nüüd
Ahjaa! Jane, jaa, igaühel on vahel kolehetki ja vahel kestavad need häbiväärselt pikalt, nagu siin kommentaariumiski lugeda sai.. Hei, tüdrukud, ei mingit koletsemise hala enam – me oleme I.L.U.S.A.D. Kähku silmad särama, muidu koletsemine katsub ilus-olemisele lõuksi anda. Ei lase 🙂