Mitmed lugejad on täheldanud, et ma olen kuri ja jube negatiivne ning postitused kipuvad olema sisutühjad. Eks meil kõigil ole vahepeal halbu aegu. Ja tundub, et mul on hetkel see halb aeg. Ma ei tea, kõik on nagu justkui korras, aga samas.. nagu ei ole ka.
Selline kummaline tunne, nagu sees kripeldab. See kõik sai alguse sellest, kui mulle seda õudsat jama korraldati.. Üks hetk ma tundsin, et tahan end ära peita ja mitte kunagi enam õue minna, mitte kunagi enam blogida, mitte kunagi enam midagi teha. On ilmselge, et just blogimisega ma selle puugi endale külge sain. Kui vahepeal oli mõnus vaikus, siis see lõppes hetkel, mil uuesti blogis midagi kirjutasin. Jälle oli ta kohal oma rõvedate, solvavate ja nõmedate kommentaaridega.
Asi ei ole täielikult selles. Mul tuleb sünnipäev, mu vanemal pojal tuleb sünnipäev ja ikka ma tunnen end kõige kõrval võrreldes tühisena.. Miski oleks nagu puudu. Ja tegelikult ma ei taha oma blogis absoluutselt negatiivsust edasi anda, sest kõik minu lugejad on toredad ja armsad ning viimane asi siin virtuaalses maailmas on see, et ma tahan kedagi kuidagimoodi kurvaks teha või tuju rikkuda.
Ma kipun vahepeal võtma seda blogimist, kui ranget kohustust- ma pean kirjutama! Ja siis ongi olukord, kus ma proovin pastakast sõnu välja imeda ning tulebki üks tegelikult väga mõttetu ja sisutühi postitus. Ma üritan seda võimalikult palju vältida.
Kõige selle kõrvalt muudavad ja suunavad minu tuju ka kommentaarid. Just need, mis pole väga mokkamööda. Ma ei mõtle kellegi kriitikat vaid selliseid kommentaare, kus kirjutataksegi, et ma olen kole ja mõttetu ning peaksin üldse siit leebet tõmbaba. Noh, teate küll.. sellist sorti “kriitikat”, ma mõtlen. Aga jällegi, üritan ma vältida olukorda, kus ma võtan teiste öeldut liiga hinge, sest tegelikult on aegu, kus mul ongi täiesti savi, kes mida minu kohta arvab või räägib või kirjutab. Kuid on ka hetki, mil kõik läheb väga südamesse ja tuju läheb täiesti nulli.
Aga ma üritan olla rõõmsam, sest käes on siiski jõuluaeg- sünnipäevad, jõuluõhtu, kingid, lähedased. Ja aatavahetus. Detsember on tõeline pidustuste aeg.
Ja siin lõpus palun ma vabandust kõigilt neilt, kellele ma olen selle negatiivse suhtumisega liiga teinud. 🙂
Natuke on märgata seda, et sa oled kuidagi… tundlikum(?) asjade suhtes, aga see on loomulik mu arust kui mingi tropp on sind nõnda ähvardanud. Tekib ikka mingi kaitse positsioon.
Aga üks natuke negatiivne asi mu poolt- mul on hea meel, kui blogijad teenivad raha sellega ja reklaamide pealt, aga sa ei kujuta ette kui närvi vahest see ajab, et klikkan täiesti suvalisele kohale ja hüppab mingi aken lahti 😀
Mul on hea meel, kui keegi üritab mõista 🙂
Ma tõesti ei kujuta ette, sest mul endal adblock peal ja mul ei ilmu kuskil ühtegi reklaami. Soovitan selle peale tõmmata brauserile 🙂
Kahetsus hingel jh http://www.lapsemure.ee/forum_est/viewtopic.php?f=128&t=54259
Kui sa mingeid linke siia postitad, veendu, et nad toimivad või et seal midagi asjalikku ka oleks. 😀