Ma olen uhkusega mina. Teen uhkusega asja, mida teen. Ma pole enam selles vanuses, kus panen ühe inimese nõmeda käitumise pärast kõik samasse patta.
Mu meelest on juba ammu igasugustel influentseritel ja suunamudijatel halb maik küljes tänu kollasele ajakirjandusele. Viimane ainult negatiivset kajastabki ju. Või olete näinud kuskil artiklit, kus räägitakse meist positiivselt? Mina küll ei ole, aga eks ma saan aru ka, et neile on olulised klikid ja draamad ning negatiivsus tekitab paratamatult rohkem liiklust ja klikke. Kahju muidugi.
Meist. Jah, ma nimetan end nende suunamudijate ja influentserite hulka ja ma ei tunne absoluutselt piinlikkust. Ma teen oma asja. Kui leidub kuskil inimesi, kes paari suunamudija pärast topib kõik pahasse patta, siis nojah. Mina ennast sellepärast halvasti ei tunne.
Mida mul on aga vastik vaadata, on see tohutu kiusamine ja mõnitamine, mis on lahti läinud. Jah, ma räägin Marimellidest. Jah, üsna nõme käitumine nende poolt, ütlen ausalt ja tegelikult brändid võikski niimoodi avalikustada, täiega poolt, sest noh.. Kui ma esimesel korral seda restoranidraamat lugesin, mõtlesin ma, et paras sellele paarile. Tunnistan. Ma mõtlesin eelkõige sellepärast nii, et nad on pannud mind kunagi väga kehvasti tundma.
Mõned päevad hiljem aga mu mõtlemine muutus kardinaalselt ja mul hakkas lausa kahju. Lasin vist sellest vihast lahti, mis mu sees oli.
Ja täna, täna on lihtsalt kurb vaadata, kuidas inimesed muutuvad mõne klahvivajutusega kiusajateks, sest et… mida külvasid, seda nad nüüd lõikavad. Ma ei tea, mulle ei tundu see igatahes õige. Ma ei jälgi Marimelle ammu, sest mul ei ole nendega samastumist ega sarnaseid maailmavaateid. Täiesti erinevad inimesed oleme. Ja see on täitsa okei ju. Nemad ei jälgi mind ka. Ja see on ka täiesti okei.
Ma olen lugenud, kuidas nad valimatult ja “otsekoheselt” on “kritiseerinud” kellegi välimust ja riideid ja see pole minu jaoks okei olnud. Olen nõus, et kohati on nad meenutanud mulle klassikalisi kiusajaid.
Aga mis toimub praegu? Kas te kõik tõesti tahate langeda samale tasemele? Mida külvad, seda lõikad ehk teeme tagasi ja õigustame enda kiusamist sellega? Mis sai sellest, et targem annab järele? Ma ei tea, ma ei taha moraali lugeda või teid õpetada, kuidas käituma peaksite, aga lihtsalt pakkuda natuke mõtteainet, et kas ja kui palju te paremad olete sellise käitumisega? (Ja ma ei üldista kõiki teid, kes te siin loete)
Kommenteerida kellegi välimust, norida nime kallal, meenutada minevikku – see ei ole mu jaoks okei. Ma olen isegi minevikus palju vigu teinud ja ma ei taha, et täna hindaks keegi mind selle põhjal, mida ma 10a tagasi tegin. Nime ja välimuse kallal norida, treida nõmedaid artikleid ja panna sea pea asemel naise pea? Kes teeb nii? Mulle ei mahu pähe…
Samuti ei hakka ma teile ütlema, mida te peaksite tundma ja kuidas seda välja näitama. Lugesin siin eile (võis ka üleeile olla) ühe blogija postitust ja natuke pettusin. Varasemalt vaatasin teda suure austusega, aga see üks postitus… ütleme nii, et võib seda austust kolinal alla tuua.
Ette heita inimestele nende tundeid, st erinevaid tundeid ja mõtteid ei ole okei. Sa võid olla üks päev täiesti kurb ja läbi omadega, tunda ennast üksinda ja et sul nagu ei oleks kedagi ning kaks päeva hiljem panna sõbrannaga pildi üles ja tunda ennast rõõmsalt. Võid. Ma ei vaata viltu ega arva, et sa oled feik bi*ch.
Kas ma tundsin ennast puudutatuna? Ilmselt, sest muidu ei oleks see koht mind närima jäänud.
Ma isegi ei tea, kuhu ma jõuda tahtsin. Vist lihtsalt öelda, et olge paremad. Ma tean, et olete paremad. ❤
Huvitav suhtumine sul- mudijad võivadki laia lehte mängida ja teenindajaid alandada, aga neile endile ei tohi isegi satiiriga vastata? Sest just seda Lugejakiri ongi- huumor. Kusjuures väga hea huumor. Nimetatud bloogerid räägivad kogu aeg, kuidas lumehelbekesed solvuvad ja naljast aru ei saa. Seega pole ka sinul mõtet dzotile viskuda.
Vastutustunne on sageli mudijatele võõras teema. Üks asi on see, et raha eest räägitakse mida tahes kokku, teadmata mida üldse reklaamitakse (ka sina – rasva pole kahjuks võimalik higistamisega kaotada, kuigi sa üritad seda väita). Teine asi on see, et kogu internetti paisatud solvav tekst jõuab kümnete tuhandete lugejateni, kahjustab ettevõtteid ja neis töötavaid inimesi.
Võin veel aru saada, et raha eest igasugusele jamale kiidulaulu lauldakse, kuid siis võiks jätta halvustamata need, kes mudijale oma raha/teenuseid anda ei taha.
Ma ei hakanud su esimesest lausest kaugemale lugemagi, sest juba see näitab, et sa ilmselt ei lugenud mu postitust otsast lõpuni läbi vaid lasid silmadega üle. Soovitan soojalt lugeda läbi, eelistatavalt mõttega ja siis uuesti sõna võtta. 🙂
Lugesin mõttega, otsast lõpuni. Kaks kõrgharidust on ka. Kiusamist ei pea õigeks, aga on omaette küsimus, kuidas “kiusamist” defineerida. Suurem osa inimesi, kes sel teemal sõna võtab, avaldab lihtsalt oma arvamust. Ja olen sama meelt, et ma tõesti põlgan nõmedust, lamedust, primitiivsust, üleolevust, seda, kui sead trambivad ja röhitsevad kõrvitsapeenras… on ok olla siga, sest siga on lihtsalt üks loom paljudest, aga ei ole ok, kui seesama eraldi võttes neutraalne loom keerab segi kellegi istutatu ja nõuab süüdimatult lobi juurde. Ehk et on ok olla rahulolematu klient, aga ka siis tuleb väärikaks jääda. Ja on ok mitte tolereerida labasust. Nii et võta täitsa rahulikult.
Ma ei tea, kas siinkohal kõrgharidus mingi näitaja on, sest… Nojah, ma ei hakka spekuleerima. Kui sa postituse otsast lõppuni mõttega läbi lugesid, siis on ju tore ja meie arvamused peaks sellisel juhul antud teemal enamvähem ühtima. 🙂
Kõrgharidusega viitasin mitte sellele, et olen teistest parem, vaid et elementaarne funktsionaalne lugemisoskus peaks olemas olema ja mõistan, mida kirjutatuga öelda tahad. Muus osas olen tõesti põhiharidusega koristajaid kohanud, kes oma hingeharidusega teevad nii mõnelegi silmad ette. Seda enam ajab mul Marimellide käitumine ja tagasiside, pluss veel õigustamine, et Lucca (või mis iganes selle söögikoha nimi oli) sai just tänu neile nüüd palju reklaami, südame sügavalt pahaks. Eriti veel, kui nad ise ütlevad, et on seal tihti söömas käinud ja seni alati rahule jäänud. Nii lihtsalt ei tehta. Kerjamise maik on ka veel kogu sel lool. Ja muidugi võtab iga normaalne lugeja iga blogijat ka eraldi ja ei pane kedagi ühte patta.
Ma olen sinuga vägagi nõus. 🙂
Ausalt öeldes mina ei leia, et neid otseselt kiusatakse. Kui pead silmas Lugejakiri lugu, see on huumor. Tõsi, nende enda kulul. Viimase aasta paari jooksul on konkreetselt antud teemas nais pool vägagi diivaks muutunud oma käitumiselt ja ütlemiselt. Tema teab kõike, näiteks kuidas restorane peab juhtima, temal on raha nagu s…tta, miskipärast selle rahateemaga eputatakse üleliigselt palju. Peab end silmnähtavalt teistest paremaks aga samas käitub nagu mats. Eriti sõnavara ja väljendid. Tegelikult on asi selles, et normaalseid meeldivaid, häid emotsioone edasi andvaid suunamudijaid, vastupidi austatakse. Keegi ei ilgu, ei mõnita, ei solva. Jep, tõsi, vahel ka kommenteeritakse, antakse mudijale tagasisidet, see on okei. Suunamudijal peab olema paks nahk ja vajadusel teatud situatsioonides peab lihtsalt mööda vaatama. Sest iga tänane teema või uudis on homseks eilne ja vana uudis ja varsti unustaud. Juhul, kui suunamudija ise ei hakka tolmu üles keerutama. See on suur viga, mida enamus rumalamad teevad. Targad samal ajal vaikivad ja lähevad eluga edasi.
Ma ei mõtle ainult Lugejakirja artiklit – muidugi see ka mingil määral, aga pigem just inimeste kommentaarid erinevate artiklite ja postituste all, kus räägitakse sellel teemal. Ma mõtlesin küll, et screenin need kommentaarid üles ja panen siia, aga ei hakanud – liiga palju tööd. Minu jaoks endiselt on asi liiga pekkis. 🙂
Aga jah, ma olen peaaegu sinu kommentaariga nõus.
Minu hinnangul ka pole miskit liiale läinud. Mina tolereerin kellegi käitumise arvustamist ja taunimist. Ei poolda välimuse ja pereliikmete kommenteerimist. Marimelli käitumist, väljendusviisi ei õigusta miski. Mitte ühtegi pehmendavat asjaolu pole ja selleks, et inimeste endi käitumine muutuks, tulebki seda ka avalikult taunida, vastasel juhul ei muutu miski. Nagu kõik ahistajad ja nilbuste sosistajad tuleb avalikustada. Minu arvates läheb su postitus sellesse kategooriasse nagu Meelise kõne blogiauhindadel eetilisest käitumisest. Kuidagi sellise liiga vaga ja zenilik alatoon, mis Marimelli käitumist arvestades küll asjakohane pole, seega minu jaoks ka veidi võlts.
Võibolla su silmad ei ole siis lugenud neid kommentaare, mida mina olen lugenud ja mille põhjal minu jaoks on see teema liiale läinud. 🙂
mulle meelivad blogijad, kes ajavad “oma asja”- esimesed, kes meenuvad on Britt, Ritsik, Tikker jne.
Ei kisu kismat, ei kommenteeri teiste blogijate tegemisi, ei võta sõna teiste apsude puhul jne. Mida annab see sekkumine/kaitsmine/virisemine? mitte midagi, saad ainult ise puid alla
Ma ei tea, mind väga ei huvita, mida ma alla saan või ei saa – kirjutan siin, millest ise soovin. Ma olen mina, ma ei ole keegi teine ja kui ma sulle ei meeldi, siis noh, peaksid ise teadma, kuidas edasi käituda. 🙂
a kus ma kirjutasin, et sa mulle ei meeldi 😀 kust sa seda välja lugesid? võibolla su silmad lugesid välja seda, mida soovisid?
No ma ei tea, loe oma eelmist kommemtaari uuesti siis 😀
KUS oli kirjas, et Jane ei meeldi? või miskit sinu kohta üldse öeldud? l:D 😀 😀
Ma ei hakka sinuga vaidlema 😀 Kui sa enda kirjutud tekstist aru ei saa, siis ega pole miskit teha 🙂
Ja mis arvab see kokk keda si”aks kutsuti ? See on nagu okei jah ? Ma väga loodan, et antud restoran pöördub kohtusse mainekahju hüvitamiseks, sest see oli väga maha tegev postitus mitte millegi eest !
Kas ma ütlesin, et see on okei? Palun loe postitust… 😀
Jane, mulle tundub, et ka sa ise peaksid mu postitust ühe või kaks korda veel lugema, soovituslikult mõttega. Ma eraldi veel tõin välja, et oma tundeid ja emotsioone kajastada EI OLE feik. Ja isegi eraldi veel kirjutasin, et meil kõigil on paremaid ja halvemaid päevi ja siis tuli sinna järele selgitus, et mida ma oma näidetega silmas pidasin. Kas sul jäi see koht vahele? Või tundsid end selleks hetkeks juba nii puudutanuna, et ei suutnud kirjutatut enam neutraalselt lugeda?
Ja jah, muidugi sa võid ühel hetkel tunda end muserdatuna, kurva ja üksikuna ning järgmisel hetkel jälle rõõmsana ja võib-olla isegi rõõmsatujulise pildi koos sõbrannaga postitada. See kõik on OK. Aga küsimust tekitab see kui inimene teeb seda ühe nädala jooksul ja enne seda kirjutab, et tal pole kunagi olnud südamesõbrannat või lihtsalt inimest, kes oleks n-ö tema inimene ja siis järgmine postitus: mina koos oma parima sõbrannaga, kelle peale saan alati loota. Täägige teie ka oma parim sõbranna ära!
Ja ma ütlen ausalt – sellise vastuolulisusega kaotab blogija lugejate usaldust. Ei midagi paha, aga nii on.
Ja igaks juhuks ütlen ka selle ära, et mu postitus keskendus väga mitmetele influentseritele ja pigem on mure, et kui katkised need hinged on. Ja me keegi ei tea, kas nad olid juba enne sotsiaalmeediasse sisenemist ja avaliku elu tegelasteks saamist katki või see süvenes aja jooksul, ent fakt on see, et influentseritele meeldib tähelepanu, neile meeldib meeldida, aga tihtipeale juhtub selle käigus see, et nad kaotavad iseenda sinna sisse ära. Osad löövad käega oma prioriteetidele, väärtushinnangutele, osad hakkavad ilustama, osad valetama ja lõpuks on selline kompott koos, et ise ka ei saa enam aru, mis on mis.
Aga et positiivse noodiga lõpetada, siis sulle võin öelda, et sa oled ajas arenenud ja paremaks muutunud. Jätka samas vaimus edasi ja ära kaota end sellesse influentsimisse ära – päris elu toimub ikka väljaspool sotsiaalmeediat!
Ja et inimesed saaks aru, millest me siin sinuga seletame:
http://www.puhtapime.ee/2021/07/palun-vaga-vabandust-aga-millist-suunda.html
Ma lugesin – kolm korda, kui õigesti mäletan, aga endiselt jään arvamusele, et enam vist ei vaata nii väga alt üles kui varem.
Sinu postitusest jääb tegelikult isegi selline nn kahepalgeline mulje – et sulle nagu käib närvidele, et inimestel saab nii mitmeid emotsioone olla, kus üks hetk tuntakse end väga üksildasena ja teine hetk juba on sõbrad ümber, a samas emotsioonide virrvarr on su meelest ikkagi tegelikult okei.
Olles ise depressioonis ja tundes ka nt üks päev, et olen maailma üksikuim inimene ja järgmine päev võibolla tunnen hoopis vastupidist, siis ma tegelikult mõistan seda tunnete virrvarri. Ega need ei saagi mõista, kes ise selle sees ei ole.
Inimesed on katki. On. Polegi vahet, millal nad katki läksid, a kui palju aitab neid katkiseid inimesi see, kui tuleb keegi ja teatab, et ta ise on pime, aga tundub, et need katkised inimesed on veel hullemad?
Ma ei tea… Kui see sinu postitus sinu meelest nii õilis ja aus ja ilus oli, siis sa ei peaks siin mitte midagi seletama ja õigustama. Olgu sul süda rahul, et vähemalt sina nii tubli ja mitte feik ja aus oled. 🙂
Väike sidenote: upitada ennast teiste arvelt… ma ei tea, kas see on ikka nii lahe ja aus ja ilus. 🙂
Polegi vahet, millal nad katki läksid, a kui palju aitab neid katkiseid inimesi see, kui tuleb keegi ja teatab, et ta ise on pime, aga tundub, et need katkised inimesed on veel hullemad?
tõesti kirjutasid nii ????? isegi, kui sa nii MÕTLED, siis seda kirja pannes… ema anna padruneid
Eeee, jah, ma kirjutasin küll nii 😀
Ma pole kordagi võrrelnud kedagi teist iseendaga. Ole palun hea ja ära pane mulle sõnu suhu!
Aga kuna sinu vastusest kumab passiivagressiivsust minu suunas välja, siis arvan, et mõistlikum on leppida kokku selles, et jäägu meile mõlemile oma arvamus ja nägemus asjadest.
You do you ja mina, noh, eks ma siis katsu end edasi teiste arvelt upitada.
Vähemalt ühes asjas oleme ühel nõul 🙂