Istun hetkel vanas korteris. Jälgin, kuidas Hendrik õpetab Raimondit jalgrattaga sõitma. Mõtlesin, et kuna siin enam vähem kõik tehtud ja korras on, istun natukeseks ajaks maha ja kirjutan blogi.
Esiti tahtsin kirjutada sellepärast, mis sõda facebookis lahvatas ja teiseks sellepärast, et on vist teatud grupp inimesi, kes ikka veel ei mõista, millest ma siis täpsemalt kirjutan siin. Ma pole kunagi enda blogi kuhugi kategooriasse liigitanud. Algusest saadik olen nimetanud seda kohta siin eluliseks- kirjutan sellest, mis parasjagu pähe tuleb. Olgu selleks mõni üritus, halb või hea kogemus, tervislik teema, lapsed.. absoluutselt kõigest.
Facebooki lehel avaldati arvamust, et tegelikult viskab juba mõnel inimesel kopa ette, sest ma muust ei kirjutagi enam, kui rasedusest ja rasedusest ja rasedustestidest jne.. Peab tõdema, et jah, nii see ongi. Ma olen nüüd täiesti aus ja ütlen, et kui mul lapsi ei oleks ja rase ka poleks, siis ega ma ei viitsiks küll päevad läbi lugeda kellegi veebipäevikut, mis kõnelebki rasedusest ja lastest. Ausalt öeldes ei viitsi ma tänasel päevalgi lugeda beebiblogisid. Lihtsalt ei viitsi. Ja veel vähem hoian ma silma peal teiste laste tegemistel. Ma ei tea, kas asi on selles, et mul oma lastegagi tegemist või mis.. aga no pole huvi. Ja ma ei eeldagi, et kogu ülejäänud maailma huvitaks nüüd, mida minu lapsed teevad.
Kuna hetkel on minu elus kaks suuremat muutust/perioodi- kolimine ja rasedus, siis paraku nendest latrangi ma tavalisest rohkem. Okei, kolimisega saab lähipäevil ühele poole ja see teema lendab mängust välja, aga rasedus on tõesti üks asi, millest kavatsen siin tavalisest rohkem kirjutada. Pole midagi parata. Minu elu koosnebki hetkel kolimisest, rasedusest ja lastest.
Meil kõigil on arvamus ja üsna tihti on see vägagi erinev. Sageli me nõustume üksteisega ja vahel ka mitte. Sinna ei saa midagi parata. Mina jään selliseks, nagu ma olen, kirjutan teemadel, mis mulle parasjagu kõige olulisemad on. Ma ei sunni mitte kedagi lugema, päris ausalt. Samas olen ma nii tänulik ja õnnelik, kui paljud inimesed on mulle siiani juba näiteks Paidest kirjutanud, öelnud, et võib alati nendega ühendust võtta, kui jalutama tahan minna või midagi muud põnevat teha. Tänulik absoluutselt igale lugejale, kes kaasa elab. Tänulik isegi neile, kes ei pruugi minuga alati nõustuda. Ka sellest saab midagi õppida!
Mina vist võingi raseduse kohta lugema jääda ?. Nii tore minumeelest. Endal mul küll lapsi pole ja ei ole plaanis ka (kooli tahaks ära lõpetada enne), aga nii tore on lugeda raseduste kohta. Samas laste kohta nii palju ei viitsi lugeda, aga samas ei tule virisema, et sa nendest ei kirjutaks. Nad on sinu lapsed ja sinu õnn. Palju edu kõigega ?
Aitäh! 🙂
Mul kodus kaksikud poisid, pea 3a. Tegemist on nendega küll ja küll, samas on ka huvitav lugeda blogi kus räägitakse samuti lastest. Enne rasedust ei lugenud ma üldse selliseid. Nüüd on muutunud. Samas nüüd kui sa teatasid, et sa rase siis jäin mõtlema, et miks ma poleks võinud raseduse ajal blogi pidada. Eks see teeb ka lugemise huvitavamaks. 🙂
Aga igatahes, edu ja ole tubli 😉
Miks sa neile kommentaaridele ei vasta, kus küsitakse kooli ja video kohta?
Ma olen tegelikult vastanud juba.. koguaeg ei viitsi uuesti vastata. Eks ma mingi aeg kirjutan nendel teemadel. Video tahaks ka ära teha, kui saame sisse sätitud siin. 🙂
Kus sa vastanud oled? Järgmise postituse all ka uuriti kooli ja autokooli kohta ja midagi sa ei vastanud ju 🙁
Keskooli teemaline arutelu blogi facebooki lehel ühe postituse all. Autokooli kohta olen kirjutanud siin blogis, et kui keska läbi, tegelen sellega. 🙂