Ma ei teagi, kust alustada. Ühe minu Facebooki lisatud pildi all tekkis tuline arutelu venitusarmide kohta. Üks arvas, et naine kuulub mahakandmisele nagu mõni praak toode, kui ta keha “kaunistavad” venitusarmid. Selline ei pidavat üldse enam kõlblik “kaup” olema ja kommenteerija ei suutnud ära imestada, et meestele võiks venitusarmidega naised meeldida.
Siin kohal oleks vist paslik ära mainida, et too kommenteerija ise on väga enesekindel ja ei oma ühtegi kompleksi enda keha suhtes, mis on muidugi ainult positiivne, aga seljuhul tekib mu peas küsimus – kui sa endaga nii rahul oled ja teisi nii võimsalt maha teed, miks esined sa Facebookis kellegi teise piltidega?
Too isik kommenteerib tegelikult mu pilte igalpool, ikka ja alati ainult negatiivse alatooniga. Ma ise olen sellega juba nii harjunud, et lausa veider oleks, kui teda kuskil kommenteerimas poleks.
Tulles tagasi selle kirgikütva venitusarmide teema juurde… Mis värk nendega on? Ma ei kartnud ei esimese ega teise rasedusega ega karda ka nüüd neid. Võib-olla olen ma veidrik, aga mul ongi päriselt jumala ükskõik, kui nad mu kehal on. Võib-olla on mul lihtsalt oma kehast savi. Mine sa tea.
Kui minult uuriti, kas sellise suure kõhuga ka venitusarme jääb, mida ma ilmselt ei oska öelda, see selgub alles peale sünnitust mõnda aega ja ma vastasin, et ei tea ja suht suva, ei jõutud ära imestada – kuidas nii? Kas ma ei tahagi oma mehe jaoks ilus ja ahvatlev välja näha?
No mis küsimus?! Ilus olen ma alati olnud, vähemalt enda arust. Kui ahvatlev aga, seda ma ei tea, ilmselt ikkagi olen, sest intiimsusega meil probleeme pole olnud. Seda on küll tunduvalt vähem raseduse ajal, sest noh.. ebamugav või nii, aga muidu on kõik seksieluga jumala okei!
Pealegi pole ma pidanud kunagi SOOVIMA, et mu mees mind ilusaks või ahvatlevaks peaks. Miks peaks üldse üks naine oma mehelt midagi sellist soovima?
Veel tuli arutelust välja see, et ega jumala eest mehed julge oma naistele öelda, kui neile miski nende juures ei meeldi. Mõned paarid elavadki nii roosilises suhtes, et mees ei ütlegi, tõsi. Ja see ei olegi vajalik, sest mees on naisega rahul ja pole millegi kallal vinguda. Ja on need paarid, kus mees ei olegi võib-olla naisega 100% rahul, aga ka ei ütle miskit, sest noh, see ei ole nii tähtis. Ja siis on need paarid, kus naine ja mees ütlevadki teineteisele, kui neid miski häirib. Nagu meil. Kuigi kommenteerija Liisa arvas, et naised on endaga liiga rahul, sest mehed ei julge väidetavalt midagi teistsugust öelda, siis meie suhtes see päris nii ei ole.
Kui ma tatsasin ülekaalulisena ringi nagu emane gorilla ja ise ka ei adunud, et ma näen jube välja, tegi mees mulle märkuse – küsis, kas ma ei peaks vähem sööma? Kas ma ei peaks end rohkem liigutama? Muidugi olid ka ümberringi tuttavad vahel küsinud, et kuidas kaaluga lood on, aga ega see mind liigutama ei pannud. Lõin käega ja mõtlesin, et mis nemad asjast ikka teavad.
Kui aga härra tegi märkuse, tõi see mind maa peale. Peale seda kaotasin 4 kuuga pea 18kg ja ma tundsin end nii hästi, nii enesekindla ja veel ilusamana kui enne. Ja kuigi tol hetkel, mil mees minult need küsimused küsis, olin ma marusolvunud, siis olles 18kg kergem, olin ma õnnelik, et ta need küsimused küsis ja märkuse tegi. Ta ju ei solvanud mind absoluutselt vaid andis tõuke selle suunas, et mul endal parem oleks.
Kas mu kehal on venitusarme? Jah, reite sisekülgedel, rindadel, kõhul ja külgedel. Kas ma eemaldaksin need, kui saaksin? Jah, 100%, aga ma isegi ei hakka oma pead sellega vaevama. Kindlasti on tänapäeva maailmas nende eemaldamine võimalik, aga nii tige ma raha peale ka ei ole. Ma olen endaga rahul ja see on peamine. Võib tunduda okseleajava klišeena, aga mis parata.
Kuidas kaalust alla said?:)
Kõndisin end saledaks. 🙂
Näed imeilus välja. Kas tõesti nende kahe esimese pildi peal oled sina? Olen sind vàhe jàlginud ja arvasin, et sa lihtsalt oledki selline peenike, et ei pea trenni ega midagi tegema, vaid lihtsalt oledki selline. Kuidas õnnestus nii lühikese ajaga nii palju alla saada? Olen ka pigem selline paksem, olen üritanud erinevaid dieete pidada, aga ikka lõpuks löön käega ja venitusarme on mul ka, kõhul ja reitel. Olles varem peenike olnud ja järsult palju juurde võtnud tulid need nagu iseenesest.
Hehe, pole ma midagi lihtsalt peenike.. Täitsa ülekaalus olin enne rasedust. 😀
Ma kaalust üsna kergelt alla – viisin ja tõin lapsi lasteaeda/lasteaiast koju jala. 🙂
Oeh, ära sa üldse räägi.. Mul on esimesest lapsest reite külgedel natuke ja õrnad ja kõhul natuke ja õrnalt näha aga tagumik on T Ä I E G A triibuline.. Kusjuures mul kompleks eriti tagumiku pärast…aga mis sa ära teed :)) Naljakas vaid see, et rasedusega võtsin juurde vaid 8.5 kg ja laps ise kaalus sündides 2.900kg.. Teise rasedusega võtsin juurde 8kg ja laps kaalus sündides 3.440kg ja mitte ühtegi armi ei tulnud.. Naljakas ka see, et esimest last ootama jäädes kaalusin ma stabiilselt 60kg ja teist ootama jäädes ca 52.. Ehk siis enda kaalust sõltusid need armid.. Nüüdseks juba 5 aastat hiljem teisest sünnitusest, kaalun ma 58-60kg.. Kusjuures kaal on nagu isegi okei mu pikkuse (171cm) juures aga mu jalad tunduvad mulle megapekised.. Ja kõige kurvem on see, et ma tahaks täiega trenni teha aga ei saa algust sellega kuidagi :/ Söömist alles hakkasin piirama aga ei keela endale mitte midagi.. Koguseid vaatan pigem.. Kusjuures miskiaeg ma ei arvanud Sinust väga suurt midagi- jälgisin blogi küll ja aegajal klikkasin mõnele… Nüüd aga enamus postitused klikin ja kommenteerin 😀 Minu arvates oled sa väga ilus, julge ja tore naisterahvas! Pealegi väga aruka jutuga ja kohe mõnus on peale tööd jalad sirgu visata ja su postitusi lugeda :))
Ootan ka kangesti uue ilmakodaniku sündi 🙂 Jaksu, Janeke 🙂
Mulle meeldib, et ma sulle meeldin. Aitäh armsate sõnade eest! 🙂
Jah mul on venitusarme, samuti reite sisekülgedel ja kõhul. Ma ei häbene neid sest see on üks osa sellest et siin ilmas on üks pisike armastus mul. Samas kaalu on ülearu, ma ise saan ka sellest aru et natuke käest läinud see asi. Siit ka küsimus et kuidas sina kaalu nii ruttu alla said? 🙂 Ennemalt ma istusin koguaeg kodus lapsega, aga nüüd tulin tööle ja liikumist rohkem ehk hakkab kaal ka langema 🙂
Viisin ja tõin lapsi jala lasteaeda/lasteaiast koju. 🙂
Mul on ka venitusarmid, rasedusega tekkisid kõhule. Enne olid reitel, rindadel. Ja ma ei põe absoluutselt. Mis ma ikka teha saan? Mees pole kunagi neid kommenteerind, miks peakski? Kas tõesti venitusarmid rikuvad ilu?!? No andke andeks. Ma arvan, et ükski venitusarm ei tee kedagi vähem imetlusväärseks. Muidugi võiksid mitte olla, aga no vot on ja üldse ei pane tähelegi 😉
Äkki keegi kommib negatiivselt sest reaalselt mulle kargavad ka kõik su kõhupildid koguaeg seinale. Arvasin et mingi jama aga sa teedki endast igas asendis pilte ja kogaeg postitad:D vahepeal kaalusin lausa et eemaldan sind igaltpoolt aga nüüd ehk varsti hakkab mega vatsa asemel beebipilte tulema:D
No täpselt – kergem oleks ju “unfollow” vajutada, kui koguaeg tuld suust välja pursata. 😀 Endal oleks ka kergem elada, kui koguaeg negatiivsust üles ei keerutaks – ja mitte ainult kõhupiltide all.
Maga hästi! 🙂
Mina ei ole halvasti kommenteerinud aga tüin välja mis häirida võib.
Arusaadav. Mina ka vaid andsin nõu – milleks jälgida, kui häirib? Pole mõtet oma elu keerulisemaks muuta ju. 🙂
Nii teemakohane postitas. Mina ise olen peenike ja alati olnud, pigem soovin, et kuidagigi mõni kg lisanduks, et naiselikum välja näha. Olen kaks last sünnitanud ja nende üle meeletult õnnelik, kuid mu naba ümbrus on nagu maaklaart. Tõesti kole on. Kaalun, kas minna lõikusele või laserravile(ei tea kummaga on paremad tulemused, äkki keegi teab nõu anda). Isegi ema ja oma mees arvavad, et võiksin minna, et enda enesetunne parem oleks.