seesamune hülgemöla

Eile istusime sõbranjega minu pool ja lürpisime veini. Mõtlesime, et jääme ju niikuinii igavesti vaaladeks, milleks see üks pudel veini siis raisku lasta. Ok, ok, päris nii me ka ei mõelnud. Tähendab, nalja viluks norisime iseennast, aga midagi tõsisemat seal polnud. Tegelikult on minu toitumine ja trenn väga viispluss. Jooksimist on viimastel päevadel muidugi vähe olnud, sest mu parem sääremari läheb krampi pidevalt, aga ma üritan siiski palju liikuda. Üks ja pool kilo on kehalt jälle kadunud. 
Eile oli üldse üks emotsionaalne päev. Kõik käis mulle närvidele. Kas oli tingitud see sellest, et ma olen nüüd teisipäevast ametlikult töötu või sellest, et ma pole uut tööd leidnud. Mulle on tulnud pakkumisi. Aga ma ei tea, ma olen hetkel sealmaal oma eluga, kus ma mõtlen, et lõpuks tahaks teha midagi sellist, mis mulle meeldib ja mida armastaksin. Ärge saage valesti aru, Selveris oli jumala khuul töötada, aga seal olid omad plussid ja miinused. Viimased rohkem mõjutasidki minu otsust lahkuda. 
Ma ju tean, et kuna mul ametlikult on põhiharidus, siis kuhugi kõrgele pole mul mõtet mööda redelit ronida. Mul isegi ei ole lootusi selles osas, et ma saan teha tööd, kuhu hommikuti suure rõõmuga minna ja õhtul raskelt ära tulla, sealjuures teenides head pappi. Aga ma tahaks teha vähemalt tööd, mis mind natukenegi rõõmustab. Kuhu ma tahan hommikuti minna, kus ma tahan muuta kõike paremaks. Kus ma tahan särada. 

Hetkel on nii hea oma pead tuulutada, sest kell on kümme läbi ja lapsed ikka põõnavad. Saan rahu ja vaikust nautida. Koristada, ennast korrastada, sest paari tunni pärast hakkame maale sõitma. Härra võitis ühe vinge Facebooki loosi, kus tema kasutuses saab olema üks üliilus auto terve ööpäeva. Ja nii me mõtlesimegi, et kuna see nädalavahetus on meil mõlemal ainuke vaba, kus saaks midagi koos teha, siis why not seda ära kasutada. Ma olen küll töötu, aga esimesele pakkumisele reageerin kiirelt ja siiski tahaks võimalusel tööle saada. 
Aga ok, ma lähen pesen kookosõlimaski näolt maha, joon oma suhkruta kohvi ära, koristan toad ära, käin pesus ära ja siis lippan poodi. Ja siis vaatab edasi… tundub tulevat ilus päev. Päike piilub pilvede vahelt. 🙂

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Põhiharidusega saaksid näiteks viasatis või telias või kuskil sellises kohas telefonioperaatorina töötada, see pole küll mingi unistuste töö nüüd, aga palk on kindlasti suurem kui selveris ja sealt tuleb veel isikliku müügi pealt juurde, kui suudad hästi müüa 🙂

  2. Jane Almers says:

    Kui aus olla, siis Teliasse ja Tele2 ma juba kandideerisin. Ootan väga nende vastust ja tegelikult mulle isegi väga meeldiks see töö. 🙂 Hoian pöidlaid endale. 😀

  3. Anonüümne says:

    Kookosõli on muide üsna komedogeenne, nii et seda ei soovitata näol kasutada – võib poore ummistada.

  4. Jane Almers says:

    Minu näonahaga on just imesid teinud. Parandab oluliselt näonaha olukorda- kasutan eriti siis, kui igasugused punnid hakkavad tekkima ja paar päeva maski ning voilaa, kadunud. Aga ma olen kuulnud, et mõnel põhjustab jah aknet ja punne, sest ummistab poore. 🙂

  5. Anonüümne says:

    Nüüd elad mehe kulul, kellega isegi mitte abielluda ei k6lba? Veidi kohusetundetu oli töölt ära tulla, kui pole veel kindlat uut tööd!

  6. Anonüümne says:

    Kui sa nüüd ise Jane mees ei ole, kes talle otse ei julge-taha öelda, “et nüüd elad minu kulul”, vaid heidab anonüümselt ette, siis luba küsida, mis see sind peaks häirima, kuidas teistes peredes elukorraldus käib? Minu arvates on loomulik ja normaalne, et kui elatakse koos(ollakse suhtes, siis aidatakse kaaslast(ka majanduslikult), kui teisel sissetulek puudub. Muidu poleks ju suhtel või kooselul üldse mõtetki.

  7. Jane Almers says:

    Hehe, ei ole minu mees. Mu mehel on asjast oma arvamus, aga seda eelistab ta ikka otse mulle öelda, mitte blogis anonüümselt heitimas käia. 😀 Aga inimestest aru ma siiski ei saa- kui läksin tööle, virisesid, et lastel ikka kõige parem olla kodus, lasteaed tekitab stressi jne. Et miks ma nii vara tööle lähen. Nüüd, kus olen kodus, virisetakse, et ei saa hakkama ja elan mehe kulul ja bla bla bla. 😀 Katsu siis mõista inimesi. 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari