Ma vaatasin üks päev seda “Tunnen sind läbi ja lõhki” ning märkasin, et paarid ikka mõne ülesande eduka lõpetamise puhul jagavad üksteisele musisid. Mõtlesin, kas televaataja peab seda veidraks või pigem armsaks? Ja siis hakkasin mõtlema meie suhte peale, sest kelle teise suhte pealt mul ikka näiteid on võtta ja rääkida eks.
Kui meie suhe algas, olime me teismeeas ja ikka “panime tatti” seal, kus tahtsime ja noh, savi, mida teised arvasid.
Mida aega edasi, seda enam jäid musid-kallistused-kaisutused koduseinte vahele. Väljaspool kodu olime justkui lihtsalt kaks tuttavat, kes on… välja läinud. Minu jaoks tundus väga veider olla seltskonnas ja hoida ümbert kinni või põsele või suule musi teha või kallistada või veel enam – kaisutada. Tundsin end ebamugavalt ja arvasin, et tekitame teistes samuti ebamugavust.
Sisimas samal ajal mõtlesin, kas inimesed arvavad, et meil on suhtes midagi kehvasti või pigem on nad ka sellised, kes taolisi asju seltskonnas ei tee lihtsalt. Selle vastu mul ei olnud midagi, kui mõni paarike tegi neid asju, pigem vaatasin just nii, et oh kui armas, inimesed julgevad oma armastust ja suhet demonstreerida, aga ise pidasin seda… ebamugavaks.
Täna mõtlen ma teisiti. Kui eelmine suvi heade tuttavate juures istumas käisime, olime ikka diivanil, ma toetusin Geidu peale, vahel pani ta oma käe mu ümber ja lihtsalt olime. Tegi mulle mõni kord pea peale musi ja vahel harva ka suule. Mulle sobis, sobib siiani. Harjusin sellega täiesti ära ning enam ma ei kujutaks ettegi, et väljaspool kodu käituksime nagu lihtsalt tuttavad.
Nüüd olen ma arvamusel, et ei ole üldse veider seltskonnas oma armastust enda kaaslase vastu näidata. Muidugi, amelema vast ei kuku, eksole, aga ma mõtlen just käest või ümber kinni hoidmist, väikest kaisutamist, mõni musi ehk. Kõik viisakuse ja mugavuse piirides loomulikult.
Mina olen ka see, kes pigem mitte.. soliidne vahe meie vahel kui istume ja tunnen ebamugavalt kui musi teeks..
Ja ometi külas käimegi vaid minu parima sõbranna juures.. Noh, salaja siis üks musi kiiresti, kui sõbranna oma kaasaga rõdul suitsul ehk aga muidu ei.. Ma olen selline imelik inimene.. kuigi suhe on suhteliselt värske.. ?
Me elukaaslasega väga musitama ei kipu seltskonnas ja alati ei istu ka kõrvuti vms. Aga kui istume, siis ikka kuidagi toetame üksteise peale. Või möödaminnes puudutad kätt vms.
Aga teine huvitav teema on näiteks hellitusnimete kasutamine seltskonnas. Et minu jaoks on väga veider kui keegi teiste inimeste ees ütleb mehele/naisele “musi” vms. Me mehega omavahel oleme ka jube ninnu-nännud aga avalikult ja seltskonnas ikka kutsume nimepidi.
Veits pubekate teema see “musiks” kutsumine? . Paljud kasutavad seda. Mu emagi hüüab oma meest nii- ka teiste kuuldes. Nii haige mu meelest. ?
Saan aru, kui öeldakse “kallis” nt. See on armas. Aga “musi” või “musu” ?
ok. Vb ma olen ise imelik, aga no se on mu arvamus. ?♀️
Me oleme nüüdseks kaheksa aastat koos olnud, aga ikka oleme nagu vast armunud. Istume koos, hoiame käest kinni, teeme musi kui tuju tuleb, hoiame kaisus teineteist. Meie seltskonnas pole see imelik, seat teised julgevad oma armastust täpselt samamoodi näidata. Miks ma peaks näitama, et me suhe on jube ametlik, kui see tegelikult pole. Ma olen täiskasvanud inimene, ma ei pea midagi tegema sele jaoks, et teistele näidata või neid mitte häirida. Ega me siis teiste ees amelema ei hakka. Ning hellitusnimesid kasutame, tegelikult rohkem mina, see on nii sees ja ma ei kavatsegi seda muuta sest kellegi meelest on see veider või imelik. Me jumaldame teineteist ja näitame seda teineteisele kogu aeg.
Üheksa aastat koos elanud ja ma olen kasutanud enda elukaaslase nime vist reaalselt ühe käe sõrmedel ülesloetavad korrad 🙂 Igalpool ütlengi Musi ja ta mulle ka 🙂 Kunagi ma mäletan kui lennujaamas ma jäin kuskile ümber vahtima, aga miskit oli vaja täpsustada seal teenindajaga check-inis. Mees olevat mulle vähemalt kolm korda mu nime öelnud, reageerisin ma alles Musile. Teenindaja ka naeris kui siis ennast ikka lõpuks ära tundsin ja kohale astusin 🙂 Õnneks ma olen juba nii vana küll, et teiste pärast midagi ei tee ega tegemata ei jäta. Need ajad on läbi ja jumal tänatud 🙂 Loomulikult me ei aele ega amele kuskil avalikult, aga käest kinni, kalli jne on täiesti tavaline 🙂
Selle tunnete väljanäitamisega on nii ja naa. Kui oled parasjagu vallaline või just lahku läinud, ei ole küll meeldiv, kui oled nt üksi läinud ühele paarile külla ning nad sinu vastas istudes teineteist sulnilt silitavad (ei räägi mingist tohutust amelemisest ja musitamisest, vaid just taolisest käitumisest, mis paari enda meelest on ilmselt suhteliselt nunnu ja tagasihoidlik). Paar ei pruugi seda niimoodi üldse seda mõelda, aga mõjub natuke nagu paikapanek: see mees / naine on võetud ja ära parem unistagi. Aga olukorrad on erinevad: kui on selline suuremat sorti pidu, kus on palju inimesi, veini ja muusikat, siis ei paneks seda tähelegi.
Minu abikaasa kutsub mind küll musiks või siis musirulliks no avalikus kohas ei musita sest see on minu arvates imelik ja vb ka veidi labane… See varematel aegadel tekitas kadedust küll kui mul omal kallimat parasjagu kõrval polnud sõbranna oma nüüdseks eksiga suudles just minu nähes või kallistas.
Aga kui olen enda abikaasaga kusagil tuttava või sõbranna pool olnud siis musid ikka päris labaseks ei lähe…
Aga tekkis küsimus, millal te abiellute? ??
Kui kaua olete üldse koos olnud/elanud???
Ma ei tea, millal. 😀 Koos oleme olnud ja elanud 8 aastat ja 4 kuud. 😀