Ma üldiselt ei ole väga viriseja tüüpi. Kui keegi kuskil õues kimub suitsu nii, et pool alevit tossab, ei krimpsuta ma omaette nina ega mõtle, kes see tolvan suitsetab. Rõve on ju küll iseenesest, aga no mis sa teed, vaba maa. Õues saad ka ise reguleerida, kui palju sa seda suitsuhaisu tunned ja sisse hingad, sest liikumisruumi on ju palju. 🙂
Mul endalgi palju tuttavaid, kes suitsetavad. Olen lasknud isegi enda rõdul kimuda. Kerge suitsupahvakas on tuppa kaasa tulnud, aga kannatab ära, eks.
Meie ise ei suitseta. Ei mina, ei Geit. Kunagi suitsetasin. Teismelisena. Aga see ei olnud sõltuvus vaid pigem “olen lahe ja rikun ka oma tervist” suitsetamine.
Kui Hendrikut ootama jäin, jätsin päeva pealt maha ja siiani pole tahtnud enam lahe olla ehk pea 8 aastat juba.
Täna juhtusin lugema seda artiklit ja ma ei saaks rohkem nõustudagi. Eesti võiks ka seda kaaluda, päris tõsiselt. Kui mind teiste suitsetamiste juures midagi nii kohutavalt häirib, on see just see rõdude teema.
Paides elades kimusid naabrid alatihti rõdul suitsu ja kui mul juhtus toaaken tuulutusasendis olema, oli suitsuhais elutoas garanteeritud. Jah, pane aken kinni, te ütlete. Jah, hakka ka suitsetama, tunned seda haisu vähem, te ütlete. Jah, koli ära, ütlete te veel ektreemsemalt, aga ma päris tõsiselt arvan, et inimesed tehku, mida tahavad seni kuni see teisi inimesi ei häiri. Aga suitsetamine paraku häirib. Ja ega seda ei tehta korra päevas.
Suvel on ikka päris hull kodus olla. Õues niigi räigelt palav ja kui aknad tuulutusasendis ning keegi kuskil lähedal rõdul kimub, on esimene tuba, kuhu suitsuhais sisse imbub, just lastetuba. Seejärel elutuba. Kui köögi rõduaken lahti on, siis jookseb suitsuhais võidu – kumb esimesena, kas lastetuba või köök? Ja kuna meist keegi ei suitseta, tunnetame väga hästi selle haisu ära. Isegi liiga hästi.
Me oleme ka korra vesipiipu kimunud rõdul, mõtlemata sellele, kas see magus tubakahais kedagi häirida ka võiks. Siis aga hakkad mõtlema, kui ennast häirib.
Et jah, igaüks võiks ju oma kodus teha, mida tahab, aga suitsetamine rõdul on küll miski, mis puudutab ka ümberolevaid naabreid. Paraku. Ma räägiks kindlasti teist juttu, kui oleksin ise suitsetaja. Ma isegi ei väida vastupidist. Aga õnneks ma ei ole. Jumal tänatud – see raha, mis alles jääb. Need päris naha värvi sõrmed, mitte kollaseks värvunud… maisipulgad. Need valged hambad ja hea hingeõhk (Geit vaidleks siin vastu, jep). Need puhtad kopsud ja korralik kopsumaht. Hea tervis. Hea eeskuju lastele. Hea lõhn minu ümber.
Ma ei tea isegi, mis see lahendus olla võiks. Kui rõdul kimuda ei tohi, mine õue? See on ju peaaegu sama. Ega sa ei lähe ju mitme km kaugusele vaid teed seda põhimõtteliselt kohe koridori ukse juures. Samamoodi võib see hais teiste akendest sisse rännata.
Ja ega suitsetajad kuidagi kehvemad ei ole, et peaks mittesuitsetajatest kauge kaarega eemale hoidma ja tegema kõik, et neil hea ja mugav elu oleks, ise sealjuures oma mugavustsoonist välja astudes, täiesti arusaadav. Oleks olemas mõni hea lahendus, mis sobiks sellistel puhkudel mõlemale osapoolele, oleks ju üsna hea.
Elan Soomes aasta. Ja olen kuulnud et osates korter ajades on keeladu rõdudel suitsu teha. Ja isegi minukortermaja rõdudel on keeadud suitsu teha. Aga osad elanikud ikka teevad rõdudel suitsu.
Kui tegemist on minu enda isikliku rõduga, ei ole kellelgi õigus otsustada mis ma seal teen.
Kui inimene elab näiteks 5 korrusel ja tal on oma isiklik rõdu ning majas lift puudub. kas ta tõesti peab jalutama igal korral õue kui tahab suitsu teha, sest enda rõdul teha ei tohi?!???
Tulge maa peale.
Nagu päriselt? Elad kortermajas, sul on naabrid ja sa arvad et see sinu isiklik rõdu annab õiguse seal grillida, suitsetada ja võib-olla teeks veel lõkke ka? Ainuüksi juba sellega peab arvestama, et kortermajas elab peale sinu ka veel TEISI inimesi. Viskab ehk koni ka allkorruse naabrile, sest see on minu rõdu ja ma võin seal teha mis tahan? 😀 Kui elada suhtumisega “mina ja maailm”, siis vist peab maja ehitama, rõduga, seal üksinduses võib seda suitsu kimuda nii et halb hakkab.
Mujal Euroopas on rõdudel suitsetamine ammu keelatud, oleks aeg inimeseks saada ja austada kaaselanikke, et teised ei peaks sunniviisiliselt seda haisu sisse hingama läbi lahtise akna.
Kuigi ma ei ole suuremasi kommenteerija, siis siinkohal vaidlen vastu. Vähemalt uuemates korterelamutes ei ole sinu rõdu tegelikult sinu oma vaid korteriühistu oma, kes on rõdu sulle omakorda erikasutusse andnud vältimaks seda, et kogu ülejäänud majarahvas võiks arvata, et ka nemad sinu rõdul aega veeta võiksid. Sellisel juhul saab korteriühistu otsustada rõdude kasutamise korra, ka selle, kas rõdul tohib suitsetada või kas rõdud tohib kinni ehitada. Jah, see võib tunduda väga piirav korteriomaniku suhtes, aga samas vastutab sel juhul ühistu ka näiteks rõdukonstruktsioonide säilimise eest (kui rõdu kuskiltotsast lagunema hakkab on see ühistu asi sinu rõdu ka korda teha).
Ma küll ise ei suitseta, aga mõistan neid kes teevad.
Kannatasin 4 aastat mehe ja lapsega naabrite rõdul suitsetamist, kuid ühel hetkel sai mõõt nii täis, et võttsime kätte ja ostsime maja. Maja ostes oli tingimus see et mul ei tohi olla aia taga, nägemisulatuses ühtki naabrit, vot nii viimse piirini õnnestus minu naabritel mind viia?. Küll nüüd on hea, rahulik ja VÄRSKE õhk kogu aeg. Elan juba 2 aastat majas, kuid siiani naudin seda et kui aken on lahti tuleb sealt värsket õhku mitte suitsuhaisu.
Ma olen alati öelnud – inimene, kes mõtleb välja haisuvaba suitsu, saab hoobilt miljonäriks. Mina ise jälestan reaalselt suitsuhaisu.
Kuule, päris hea mõte ju 😀
Haisuvaba suits on ju täiesti olemas, selle nimi e-sigaret. Kui rääkida rõdudel suitsetamisest, siis paraku meie seadus seda ei reguleeri. Keelatud on suitsetamine ühismajade koridoris ja ukse juures. Seega võib ühistu vastu võtta mistahes otsuse, kuid seaduslik alus sellel puudub ja seega pole kehtiv. Tartus prooviti sarnase juhtumiga ka kohtusse minna, kuid kohus lükkas menetluse tagasi.