Talv on selline tore aastaaeg- saab lumes hullata, natuke paksemalt riides käia, kinke pakkida ja ise neid vastu võtta, aasta ära saata ja palju muud vinget teha.
Kahjuks sellel aastal mingit erilist talve pole olnud, kui välja arvata nädalake, mis meil siin paks lumevaip maas oli, päike säras taevas ja sai isegi kelgutamas käidud. Aga peagi hakkasid plusskraadid tagasi tulema, maa muutus mustaks ja kogu see lumi kadus. Eks ühest küljest on need soojakraadid ju mõnusad- ei pea ennast ja lapsi enam nii paksult riidesse panema ning ei pea sooja saamiseks ühest kohast teise jõudmiseks nii väga kiirustama.
Minu puhul on näiteks nii, et ilmaolud võivad teine kord juhtida minu emotsioone. Näiteks, kui on kõrged külmakraadid, paks lumi, kuid päike särab taevas, siis mul on alati hea ärgata ja rõõmsa meelega lähen välja kas siis tööle või muid toimetusi tegema. Aga kui on selline porine nagu praegu ja üldse.. kole ilm, siis tõmbab endal ka tuju alla ja laiskus on kiire peale tulema.
Räägime aga talvistest tegevustest. Mida meeldib mulle talvega ette võtta? Hmm, kuna mul on kaks last, siis enamus tegevusi sõltuvad neist. 2 ja 4 aastasega päris suusatama ei lähe ju. Ma isegi ei oska suusatada. 😀 Ja tegelikult mulle ei meeldigi. Aga mulle meeldib kelgutamas käia ja lastele meeldib samuti. Kohe väga. Lastele tuleb valida lihtsalt turvalised asjad, millega mäest alla lasta. Meil on kaks kelku- üks plastmass ja teine puidust. Viimane on mul nagu perereliikvia- kelgutasin mina ja mu õde-vend sellega väikestena ja nüüd minu lapsed. Reliikvia aga ei ole üldse turvaline ja sellise kelguga ei soovitaks ma kellelgi mäest alla lasta. No kui just pole üles putitatud ja tugevamaks tehtud.
Veel olen ma pikemalt tahtnud minna uisutama. Praegune ilm lihtsalt ei võimalda midagi muud teha, kuid talvel tahaks ikka talviseid tegevusi teha. Elan Tondiraba jäähalli ligidal ja vägagi mitu korda sealt mööda sõitnud. Alati vaadanud ja mõelnud, et võiks uisutama minna, aga mida pole, see on aeg. Ja siis ma mõtlen, et kuidas ma oma lapsi sinna uisuplatsile saan. Ei tahaks ju üksinda või mehega kahekesi minna vaid lapsi ka kaasata. Siinkohal võiksite nõu anda, kuidas üldse alustada lastega uisutamist või.. noh, teate küll, oma kogemusi võiksite jagada. 🙂
Ma olen märganud pidevalt instagramis, kuidas keegi postitab pilte Harju tänava uisuplatsist. Ma olen mitmeid aastaid mõelnud, et tahaks sealse koha ära külastada, kuid.. jällegi, pole seda aega leidnud. Veel enam, et plats asub ju kodust suhteliselt kaugel ka. Küsin jällegi teie arvamusi ja kogemusi, kes seal käinud on. Kuidas olete rahule jäänud?
Varsti on tulemas Harju tänaval üks vahva Sõbrapäeva üritus, mis algab Uisudiskoga, jätkub showga ning lõppeb Night Skate Discoga, mille jaoks muusikat keerutab DJ Ü. Terve sündmuse vältel on võimalik lasta ennast kaaslasega või üksinda pildistada kogenud fotograaf Krissi Kõrv juhendamisel. Rohkem infot ürituse kohta leiad uisuplatsi kodulehelt (LINK) või nende Facebooki lehelt (LINK).
Pilt võetud siit (LINK)
Jeti väljast näeb selline välja, et sisse ei kutsu aga uisuplats ise on täiesti tore ja arvestatav. Lisaks on seal üldiselt vähe rahvast niiet lastega just hea käia ja õpetada. Abirauad on kah olemas
Hea reklaam ???
Tore, et meeldib 🙂
Sa jälle alkoholi tarbinud?
Ei… su küssid nii igavaks muutunud
Mina käisin oma neljase vennapojaga eelmine aasta Harjumäel uisutamas. Ma terve aja vandusin endale, et rohkem ma teda kaasa ei võta 😀 sama vana õde mul hakkas samas kohe nagu proff uisutama. Eks sõltub kui püsivad lapsed on. Ilmselt kahe aastasega pole seal midagi teha, tasakaal pole veel nii hea.