Te kuulasite ema sõna, kui lapsed olite v

Ma küll kuulasin, mingi 45% ajast, pakun julgelt, aga ega ma väga ei mäleta ka. Keelati palju, aga nagu lapsed ikka – astusin nendest keeludest palju ka üle. 😀

Suurema osa ajast, kui mu lapsed midagi halba teevad, vabandan ma välja nad sellega, et nad ju on lapsed. Sa ise pole laps olnud v?

Nt kui nad kuskil õues mulla sees aelevad või salaja magusat sisse pugivad või kaklevad või mis iganes, mida meie lapsena tegime, aga ema ja isa keelasid. Mis muidugi ei tähenda seda, et ma ei loeks neile moraali ühe või teise asja kohta ja lasen teha, mida hing ihaldab. Muidugi loen. Kui valetavad, loen. Kui peksavad teineteist, loen. Kui aelevad…. issand, las aelevad, kus tahavad. ? Kui salaja magusat sisse pugivad, loen. Aga sealjuures suudan ma aru saada, et nad on ju kõigest lapsed. Me ise oleme ju ka lapsed olnud ja pm samu asju läbi teinud.

Niisiis – me käisime täna jälle õues tšillimas, nagu ikka iga päev. Me muidugi väldime 100% kohti, kus on ka teisi lapsi. Täna käisid nad pumptrackil rattaga sõitmas ja sealt natuke eemal oli jalgpalliväljak ning mis ma näen – erinevate perede lapsed mängivad koos jalkat. Aelevad üksteise otsas, kallistavad, mängivad. No nagu lapsed ikka.

Ja mille peale ma tulin seoses koroonateemaga, siis katsu sa lapsele selgeks teha, et nii, õue võid minna, aga sõpradega koos olla ei tohi. Ja isegi, kui nad sulle uksest välja minnes vannuvad käsi südamel, et eii emme ma ausalt ei tšilli sõpradega ringi ja hängin hoopis üksind kuskil puu taga, siis nad on ju lapsed/teismelised. Neile on see raske.

Mul nt Hendrik suure tõenäosusega saab aru, et kui õue läheb, peab teistega distantsi hoidma. On käinud, olen jälginud ja näinud, et nii ka on. Aga nt Raimond ja Krissu. Neile võin rääkida ja nad ilusti noogutavad, et jaa emme, me saime aru, aga eile läksin korraks eemale ja juba nad tšillisid mingi võõra lapsega liivakastis. Raimond ütles, et läks meelest. Ja see on täiesti okei, et lapsed ei suuda sellisest reeglist kinni pidada.

Ma absoluutselt ei taha öelda, et las need noored hängivad kambakesi ringi, et nad on ju ometi lapsed. Mis ma tahan öelda, on see, et lapsevanemad peaksid tegema paremat tööd selles osas. Lapsed ilmselgelt tahavad õue ja nii kaua kuni meile on see lubatud, me peamegi seda võimalust kasutama, AGA! kui teie lapsed kipuvad unustama, et teiste lastega pole mõttekas hetkel ringi tuuseldada, siis a) mine lapsega/lastega koos õue või siis, kui sul ei ole võimalik, siis b) ära lase oma last üldse õue.

Meie rakendame samat asja. Ma lähengi nendega kaasa, lihtsalt selleks, et nad hoiaksid omaette ega satuks teiste lastega kokku. Lihtsalt igaksjuhuks.

Mina olen nt igati selle poolt, et meie riigis võiks kohustuslik olla täielik karantiin, st kõik istuvad toas ja käivad väljas ainult poes-apteegis-lähevad tööle või tulevad sealt. Värsket õhku hinga aknalt, kui tahad. Peaasi, et see õudus läbi saaks juba.

Lapsed mõtlevadki vähe teisti. Kui ma laps olin ja ema-isa rääkisid mingist masust ja linnugripist ja misiganes veel tõsine oli tol ajal, siis mul oli küll jumala suva. Las need suured ja tõsised probleemid jääda suurtele ja tõsistele inimestele, mõtlesin ma. Aga vot, nüüd olen ise ema, aga üritan ikkagi ennast vahel ka laste asemele panna. ?