tere hommikust!

Ma olen täna eriti energiline. Suudaks ma ainult seda energiat õigetesse tegevustesse suunata, aga kus sa sellega. 
Kui ma aknast välja vaatan, tahaks kardinad ette tõmmata, sest ilm valmistab jälle pettumust. Ma olin kolm nädalat lastega haiguslehel ning nädalavahetusel olin tööl. Kui ma laupäeva hommikul kell 6.30 tööle kõndisin, oli ilm nii ilus, et kuku pikali. Egas pühapäeval hullem ei olnud. Hommik, ma mõtlen. Tavaliselt ma mingi osa maast sõidan bussiga ja edasi kõnnin tööle. Eile hommikul ma aga kõndisin terve tee ja mõtlesin, et miks mitte seda ilusat hommikut nautida. Jah, ka eile hommikul säras päike taevas ja lausa lust oli tööle minna. 
Peab tõdema, et minnes üle pika aja tööle, polnudki see nii hirmutav ja võõras. Hommikul oli natuke raskem nii vara üles tõusta, aga tööl ma tundsin end nii vabalt. Tegin rõõmsalt tööd, aeg lendas ja saingi tagasi koju jälle. 

Mis juhtus aga siis kui tööaeg läbi sai? Astun uksest välja ja taevast saiab laia lund. Kaua sa sajad? Ah, pole hullu. Minu tuju see alla ei tõmmanud. Jõudsin koju ja mõtlesime lastega, et läheks õue jalutama. Paks lumi maas, pakib ka veel, miks mitte? Panime riidesse ja läksime õue. Kui olime tunnike õues ringi jalutanud, käisime poest läbi ja suundusime koju. Raimond streikis kodus ja tema oli õues pigem selline sülelaps. Võite arvata kui raske on 14kilost last koguaeg süles hoida :D.
Täna on mul ainuke vaba päev- päev, mis kulub koristamisele, sest kaks last ja mees pole just parim kooslus kodus olemiseks kui mina tööl olen. Neljapäeval on nii öelda viimane tööpäev, sest reedest hakkab puhkus ja kestab natuke üle nädala. No tegelt reede, laupäev ja pühapäev on vabad päevad ja esmaspäevast hakkab puhkus, aga no.. põhimõtteliselt ikka reedest. 

Puhkuse ajal on mul plaanis kooliasjadega tegeleda. Ma siin vaikselt olen nokitsenud ja pead murdnud juba, kuid mul on palju palju asju vaja järgi vastata. Veel on mul plaan maale minna- kooliasjad muidugi kaasa võtta. Ja lapsed ka! Egas sinna kooliaasta lõpuni pole ju palju jäänud enam. 

Kõigile teile, mu kallid lugejad, soovin ma aga ilusat nädalat. Loodame, et päike ja helesinine taevas külastavad meid jälle. 🙂

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Su peaaegu kahene kaalub 14kg? Kui pikk ta on?
    Minu 2a ja 3kuune kaalub ainult 12kg.. Ta on üliaktiivne ja püsimatu ka mul.

  2. Anonüümne says:

    Nii ei saa võrrelda 🙂 iga laps on nii erinev, kaalud kõiguvad seinast seina 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari