Küsisin teilt soovitusi, kelle juurde Viljandis oma rasedusega minna. Head soovitused sain ja Dr Metsmaa juurde paningi aja kirja.
Okei, ma seal postituses küll jätsin mulje, et küsin seda kellegi teise jaoks. 😀
Ma ei taha kellelegi öelda seda, kui aus olla. Miks? Ma ei tea, ma tunnen, et selles ei ole enam midagi erilist, et Jane rase on. Kuidagi nii tavaline, mu meelest.
Samas, kuigi plaan oli selline, et hoiame nii kaua saladuses, kui võimalik, siis sees on ikka see miski, mis tahab tervele maailmale kisendada, et minus kasvab krevett. Inimesed on kuidagi palju toredamad ja toetavamad ja kirjutavad rohkem ja uurivad ja on olemas ja see on ju tegelt tore.
Me üks päev viskasime siin Geiduga nalja, et tegelikult saaksime me üsna kaua seda saladuses hoida ja inimesed ei saaks arugi, kas ma olen rase või lihtsalt paks. Keegi ei julgeks ilmselt küsida ka. 😀
Vanematele rääkimine vist on kõige sellisem… ma ei oskagi öelda. Esimese lapsega põdesin nagu hullult, teisega ka ei julgenud öelda, kolmanda, neljanda ja nüüd viiendaga läks kuidagi mööda minnes, aga väike selline hirm oli küll sees või kahjutunne, et sorri, emps, aga nüüd on sul vaja vahepeal viite last hoida. ??? Kahju hakkas ühesõnaga.
Ma tegelt üldse imestan, et nii “kaua” saladuses suutsin seda hoida, et miskit on teoksil ja miskit me loodame ja arstilkäik jne, aga samas, mul viimasel ajal on jagamismotivatsioon suht nullis ka, nagu te olete aru saanud ja sellepärast mul isegi oli endasse usku, et davai, ma suudan hoida seda saladuses kuni lõpuni, päriselt ka.
Aga noh, nagu te aru olete saanud, siis ei suutnud ikka kah ja pidin ikka kuskil beebid 2022 gruppi ronima ja seal kommenteerima, sest ega ei mõelnud samal ajal sellele, et keegi hakkab mõtlema, miks mina küll sellises grupis olen. ?
Peapildil ma emale saatmas krevetist pilti ja sellega teatamas, et tal on varsti veel üks, keda hoida, aga noh, tänu Krissule ja Raimondile ta juba teadis seda. 😀
Esimese lapsega 13a tagasi ütlesime vanematele kohe, kuna olime 17alles mõlemad. Teise lapsega 11a hiljem oli elevus nii suur, et lõpuks ometi teine laps, ütlesime perele 6 nädala pealt, kuna kõigil tekkis küsimusi, et miks ma tööl ei käi, mis mul viga et haiguslehel. Sotsmeediast kaugemad sõbradtuttavadd said teada perepildilt, kui laps oli juba 1kuu vanune. Tuli pm kõigile üllatusena, kuna 2020 oli see megacovid ja kuskil ju pm ei käinud keegi. ? Nüüd viimasega ütlesime tütrele ja vanematele ka alles siis, kui oli juba oscaril ka käidud, ehk 12+ nädalal ja sotsiaalmeedias siiani ei tea keegi, enne ei kavatse ka kuidagi “reeta”, kui jälle laps käes, ehk siis mai alguses on TA, vaatame millal siis avalikustame. ?
Ma ootasin oma esimest täpselt esimese koroonalaine ajal, miskid lähedasemad sõbrannad said ikka ruttu teada, aga jutud kuskile õnneks ei liikunud. Vanematele rääkisime kui Oscar ja Niptify tehtud olid, sest mul varasemalt kromosoomihaigusega ‘krevett’ olnud ja kartsime. Suure kella külge panime siis, kui pidime maal rahva sekka minema ning nädalaid oli vist miski 23.. jutud oleks nagunii liikvele läinud. Panime päev enne instagrami pildi 😀 Teise lapsega siin joppas jälle, et koroona ja nkn väga kuskil ei käi, mõned lähedasemad teadsid jälle veidi varem (parim sõbranna sai enne teada kui mees, lol) ja teistele ütlesime siis, kui gender reveali kutse saatsime, ka mingi 22-23 nädala paiku 😀 mees oma emale rääkis suht ruttu, minu isa sai peale LAd teada ja ema ka kuskil 22-23 nädalal, sest me lihtsalt ei suhtle eriti. Otseselt ei ole kummagi rasedusega olnud mingit suurt plaani saladuses hoida, aga kuidagi on vedanud, et nagu.. pole pidanud rääkima 😀 Nüüd 27 nädalat täis ja pooled mu sugulased vist ikka ei tea, et teine tulekul on.
Sõbrannale teatasin kohe kui testi vastus käes. Kuna tegemist oli 3nda rasedusega, üks peetus, teine katkes, siis olin suht ahastuses, samas hirmus ja rõõmus korraga. Palju segaseid tundeid, oli vaja kellelegi neid jagada. Ülejäänud said teada jõuludel ehk siis 20nädalal.? Ämm kahtlustas juba varem aga ei taht küsida, ootas kuniks ise räägime. Tahtmine oli kohe kõigile kuulutada, aga kuna eelnevalt lõppesid need kurva teatega, siis ei taht seda ka kolmandat korda läbi elada.