tulevikuplaanid

Kuna mul siin korralikult vaba aega on olnud, siis olen enda jaoks nii mõndagi selge(ma)ks mõelnud. Üks aeg arvasin ma, et kõige ideaalsem oleks jääda koduseks. Ollagi kodus, hoolitseda laste, mehe ja kodu eest. Ahjaa, loomade eest ka ju. Nüüd aga olen taibanud, et kodus istumine ei ole üldse minu teema. 
 
Sellest saadik alates, kui ma töötuks jäin, on hakanud mind vaevama miski. Ma tunnen, et mul on kodus igav, ma tahan siit välja pääseda, ma ei jaksa siin olla. Ma tahan teha midagi! Võtsin oma mõtted siin paar päeva tagasi kokku ja mulle oli selge- esimese asjana tahan lõpetada kooli. 2016 sügis ma ei läinud 12-sse klassi, sest 11. klassi võlgu oli minu jaoks liialt palju. Kui nüüd aga need võlad kõik peaaegu tasa on tehtud, siis mõtted liiguvad uuesti kooli poole. Sünnitustähtaeg on 16. september ja ma tunnen hirmu selle ees, et pole saanud uue klassiga alustadagi, kui pean edasi õppima vastsündinu kõrvalt. Ja siis avastasin end mõttelt, et nii paljud on hakkama saanud, miks ei peaks siis mina saama? Ma lähen kooli ja annan endast parima, ma vähemalt proovin! Septembris lähen 12. klassi Paides, eks vaatab, kuidas see õppekorraldus olema hakkab. Mingi e-õppe variant on seal olemas, aga eks see näha ole, kuidas ja mis. 
Kool on küll minu põhiline prioriteet, kuid peas mõlguvad ka muud mõtted. Näiteks tahan ma järgmisel töötukassa visiidil uurida võimalust kirjutada äriplaani ja avada oma isiklik mängutuba-lapsehoid. Muidugi selleks pean läbima ma ise koolitusi ja tegema läbi terve kadalipu, aga proovida ju võib. Mis mul kaotada on? See mõte on mul juba kenake aasta peas oma kohta proovinud leida, aga ma olen teise tahaplaanile püüdnud jätta. Kindlasti tahaksin seda ideed teostada peale keskkooli lõppu. 
 
Veel tahaksin aasta lõpus, 2018 alguses minna autokooli ja teha load ära. Teooriaosa on mul tegelikult peaaegu tehtud, aga ma ei usu, et uues koolis see arvesse läheb. 
 
Kõige selle kõrvalt on miski aga puudu. Ma mõtlen, et tahaks teha midagi.. kodust. Miski nokitsemine või käsitöö, mida kodus lihtsalt diivanil teleri ees teha või siis, kui polegi muud tegevust. Alguses mõtlesin, et õpiks kuduma või heegeldama.. ja hakkaks enda käsitööd müüma. Teeniks mingit lisaraha. Seejärel tekkis mõte, et sebiks töötukassa kaudu koolituse geelküünte või juuksepikenduste paigaldamiseks, aga neid asju teevad juba pea iga teine inimene Eestis, seega tundub minu jaoks see igav. 
Ma tahaks midagi teha! Midagi, millega lisaraha teenida, samas ei rööviks see minult megapalju aega. Mu käed sügelevad, aga samas olen ma arvamusel, et mul ei ole väga kuldsed käed. Pigem olen ma vorstinäpp, kes kahe käega midagi ilusat meisterdada ei suuda. Mida teha?

Kommentaarid

  1. Anonüümne says:

    Aga töö? Mäletan kirjutasid, et proovid ikka tööle ka saada veel? Kas selles linnas, kus te nüüd elate on üldse mängutoast puudust?

  2. Jane Almers says:

    Selles ma kahtlengi, et kas Paides avada sellist kohta. Kuna Paides elamine on meie jaoks niikuinii ajutine variant. Ma pole kindel, kas tahan sinna oma päris kodu osta, kui kunagi tulevikus kodulaenu saame. Saab sellele veel mõelda, mingit kindlat otsust ma veel vastu ei võta.

    Tööle mõnes mõttes tahaks minna, aga ma kahtlen, et keegi mind võtab. Samas, lapsi pole veel Paidesse lasteaeda saanud, seega laste kõrvalt oleks ka keeruline tööl käia. Lasteaeda saavad nad alates septembrist kindlasti ja siis on aeg liiga hiline tööle minekuks. 🙂

  3. Anonüümne says:

    Munarakudoonor? Aga kahjuks ennem keskharidust vaja. Ma ka lapsega kodus, tegelen sellega, teenib hästi ja samas heategu teisele.

  4. Jane Almers says:

    Põhipoint polegi rahas tegelikult. Tahaks lihtsalt midagi ära õppida ja teha kodus. Kui sellega ka raha teenin, see oleks lihtsalt boonuseks. 🙂

  5. Anonüümne says:

    Proovi viltimist, loe raamatuid, meisterda vanadest ajakirjadest karpe või korve, proovi fimost voolida erinevaid kujukesi või ehteid, lahenda ristsõnu/sudokusid… hetkel rohkem tegevusi pähe ei tule 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari

Kuidas lapsed ei peaks ennast kõigi ees alasti võtma

Ma olen viimaste aastate jooksul hästi palju hakanud mõtlema selle peale, kui oluline on just [...]

19 kommentaari

Jälle uus diivan??! Ehk, kuidas minust äärepealt oleks närvar saanud

Meil on uus diivan. Ja loomulikult olen ka juba etteheiteid saanud, et mis mõttes, jälle [...]

7 kommentaari

Mida nendele lasteaialastele siis selga panna?

Peagi kuue lapse emana mõtlesin jagada soovitusi, mida ühele lapsele sinna lasteaeda siis vaja on. [...]

6 kommentaari

“Kuidas lapsed ikka täiega ootavad kooli”

Ülehomme on esimene september, mis tähendab, et algab uus kooliaasta. Ma kindlasti ei kuulu sinna [...]

8 kommentaari

Kuidas…

Ma ärkasin täna umbes poole kuue ajal selle peale, et keegi sikutas mu juukseid väga [...]

5 kommentaari