Uimane kana

Sponsoreeritud

Ma olen täna nagu uimane kana. Lapsed on kõik kodus – nii palju siis meie plaanidest suurematega aega veeta, samal ajal, kui pisemad lasteaias on. Lasteaias, nagu ma aru sain, on keegi koroonapositiivne ja lapsevanemate seas pidi ka keegi olema ja tundub, et levib korralikult ikka, seega jätsin Adeele ja Krissu koju, sest soovitus pidi niikuinii täna tulema, et kes saab, jätaks oma lapsed koju. Noh, mina oleks nad muidugi saatnud lasteaeda, et… ega me selle koroona eest peitu pugeda ei saa, ma arvan, aga Adeelel on pisike nohu nüüd küljes jälle ja las nad siis olla kodus.

Hommik oli päris tore – joonistasime ja värvisime pilte, tegime ahju alla tule, pisemad aitasid puid alla laduda (mitte mulle, hehee), mängisime palli ja ladusime magnetklotse, aga üks hetk tundsin, et ma olen veel uimasem. 😀

See nn koroonakolle lasteaias tekkis eelmine nädal, mil Krissu niikuinii kodune oli ja tal polegi midagi hetkel. Adeele käis kohal ja on nüüd nohus, samas ta oli siin mingi kolm nädalat jutti alles köha ja nohuga kodune, et jah… kes ütleb, mis see päriselt oli või on. 😀

Eile tehti mu kehale üks huvitav test, mille käigus sain päris palju olulist infot. Näiteks, et mul on gluteeni- ja piimavalgutalumatus. Ma räägin sellest testist ja tulemustest rohkem mõnes järgmises postituses, aga täna on jube uimane olla, sest ma ei ole oma lattet saanud. Okei, ega ma 100% kindel pole, et asi selles on. Võibolla ka selles, et ma ei ole midagi söönud. 😀 Ma ei oskagi midagi süüa oma gluteeni- ja piimatalumatusega. 😀 Parem olen siis nälgas.

Okei, tegelt ma tean, et tänapäeval on palju alternatiive olemas ja peab lihtsalt jälgima, mis pakendil kirjas on. Aga no, ma pole seda põhimõtteliselt kunagi teinud, seega saab olema raske elumuutus. Ma millegipärast arvan, et ka Raimondil on sama jama, mis mul ja mingi aeg läheme ka temaga seda testi tegema.

Seni aga püüan siis vaikselt, mitte korraga, sest ma tean, et siis ma suren pigem näljasurma, hakata vahetama tähtsamaid asju välja, et tervist paremaks saada.

Ka sellest, kuidas mul see gluteeni- ja piimatalumatus väljendub, kirjutan ma selles testipostituses, seega, kui küsimusi on, pange siia alla kirja. Ega minu jaoks on ka uus, aga Kehastuudio on oma nõuga mulle igakülgseks abiks selles osas – nende juures tegin ka selle testi.

Praegu aga ronisin oma inframatti, sest alati, kui on selline uimane olek, on see superhea boost mulle. Pärast olen nagu Duracell jänes – pakatan energiast.

Ronisin seekord matti kehamähise, st kehamudaga. Määrisin keha sellega kokku ja sukeldusin matti. Pidavat nahka pinguldama ja tselluliiti vähendama. Üks päris populaarne toode on tegelikult.

Higi lahmab kahte lehte ja päris hea on juba olla. 😀

Taustal käib Netflixist hea film “The son” vms ja selline mõnus olemine on. Täiega on pühapäeva tunne – ilmselt sellepärast, et kõik on kodus.

Ma täiega loodan, et ma haigeks ei jää, sest mul on kolmapäevaks geelküünte aeg kirja pandud Türile, wuhhuu! Elu teised geelküüned. Kuidagi peab seda närimist ju takistama. Psühholoog vähemalt soovitas kunagi sellist varianti. 😀

Aga noh, ega mul suurt rohkem rääkida ei ole. Tsauki!

Kommentaarid

  1. Merrr says:

    Mul näiteks on tärklise talumatus pea neli aastat . Nii maisi kui kartuli tärklis . Ega alguses ongi raske muutkui loe poes iga toodet läbi sest isegi jäätises võib leida midagi mis ei sobi . Lõpuks muutub see lihtsalt elu osaks ja harjub. See võibolla on raske ,et need tooted mida siis saad võrreldes teise asjaga kindlasti süüa on poole kallimad kahjuks.

  2. Y says:

    Ka minu keha ei taha piima ja gluteeni sisaldavaid tooteid. Ütleme nii, et minu toidulaud on sellest ajast märksa tervislikumaks ja värvilisemaks läinud, sest muud suurt üle ei jää. Tervisest ei maksa rääkidagi, vaevlesin enne pikki aastaid igasuguste hädade käes: lõputu võitlus Candidaga, põiepõletik, odraivad, keratosis pilaris… Kogu aeg ringiratast – üks lõppes ja teine algas. Kõik need – kadunud. Toitumise mõju on ikka massive.

    Muide, lattet soovitan Valio Barista kaerapiimaga (parim) või Alpro barista sojapiimaga.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Kuidas järgmine lõpp jälle lähedal on

No tsauu! Mina pole jälle siia mõnda aega jõudnud ja kui ma nüüd sellele blogimisele [...]

9 kommentaari

Kuidas dinosaurused meile koju said

Okei, ma vist hakkan remondiblogi pidama. 😅 Nali! Seda peaks Geit tegema, sest mina ja [...]

Kuidas lapsed omale sooja toa said

No tsau! Olen siin kuidagi väga vaikne olnud – ütlen ausalt, mingi kummaline periood on. [...]

8 kommentaari

Juukseklambrid -stiilsed ja praktilised aksessuaarid!

Olgu tegu lihtsa koduse soenguga või elegantse piduliku väljanägemisega – juukseklamber sobib igaks olukorraks ja [...]

Lapsed ja verdtarretav püha

Kell on 02.41. Mul läks uni umbes kaks tundi tagasi ära ja pole tagasi tulnud. [...]

Mu per*e on kõnelenud…

Ma tean mõnda inimest, kellel on sisetunne. Kõhutunne. Per*setunne. Kuidas siis keegi seda oma vaatevinklist [...]

9 kommentaari

Kuidas me lastega puhkamas käisime

Ma tean, et kasutada sõnu nagu “lapsed” ja “puhkus” ühes lauses kõlab väga vastuoluliselt, sest [...]

Kas ainult vaesed šoppavad kaltsukates?

Mul pole kunagi kaltsukate/kirbukate, nüüd siis uuema ajastu viisakama väljendi – taaskasutuspoodide vastu allergiat olnud. [...]

2 kommentaari

Hommikused mõtisklused….

Esmaspäev. Kuum kohvi. Päike paitab ühte näopoolt. Istun rahus ja vaikuses elutoas oma uuel mõnusal [...]

5 kommentaari