Vertigo häire rasedatel

Sponsoreeritud

Paar päeva tagasi, hilisõhtul, sain blogiasjadega peaaegu ühele poole, kui silme ees hakkas kõik keerlema. Sõna otseses mõttes tundsin end justkui karusselli peal. Terve tuba keerles silme ees max võimsusel. Üritasin püsti tõusta ja tuikusin ühest seinast teise nagu oleks tina pannud ja enam ei kannataks rohkem võtta.

Seejärel aitas mees mind voodile istuma. Mul oli suisa nii halb hakanud, et olin proovinud end riidesse panna ja Paide haigla poole astunud (egas ma ise ei mäleta olukorrast suurt midagi, mees hommikul värskendas mälu). Viimane suutis mind maha rahustada, pikali aidata ja mina olin proovinud und sõbale saada. Veel olin palunud mehelt, et ta mulle kindlasti lubaks mitte magama jääda. Teate, miks? Ma olin täiesti veendunud, et hommikul ma ei ärka ja seda ööd ma üle ei ela.

Öösel ärkasin vahepeal üles, sest võimatu oli magada. Kõrvad vilisesid, silme ees keerles kõik, higi voolas ja mina muretsesin täiega sellepärast, kas beebi ikka liigutab. Vahelduva eduga olin üleval ja proovisin keskenduda kõhuelanikule. Kuna ma aga vahepeal ka magasin, siis ega saanudki millestki aru õieti.

Ma läksin ikka tol ööl puhta lolliks ära. Mäletan õrnalt, et olin peaaegu nutma puhkemas varahommikul, sest mõtlesin, et miks ma üldse kannatan seda kõike, kui laps minu sees enam ei ela niikuinii (ptui ptui ptui). Saate aru, sellised mõtted! Täielik mõistatus.

Hommikul oligi selline tunne, nagu oleks terve eelmine päev tina pannud. Pea õrnalt tuikas (pohmelli sarnane asi), hiigelsuured mälulüngad hilisõhtust ja ööst… See oli nii hirrrrrmus kogemus! Ma läksin lolliks, kõrvad vilisesid, silme ees keerles kõik ja peksin segast ka veel. Hommikul võtsin ämmakaga ühendust ja ta ütles, et ilmselt on tegu Vertigo häirega, mida rasedatel ikka esineb. Raviks sain minimaalse režiimi ja ainult puhkuse. Muudmoodi seda leevendada ei saagi. Südamest loodan, et seda tagasi ei tule.. kuigi ega see välistatud ei ole.

Selle rasedusega olen nii mõndagi uut kogenud ja igaksjuhuks panen need asjad ka siin kirja. Mine sa tea, millal keegi sellist informatsiooni vajab. 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimased postitused

Miks ma olen vastane…

Eilse blogipostituse tagasiside on jälle MEGA! Aga see on alati nii, kui ma tulen mingil [...]

4 kommentaari

Mida suurem, seda koledam? 🥹

Aaahhhhhhhhhhh! 🤨🫨😪🤧😵🤯🤬 Mu sees keeb praegu niiii palju tundeid ja need kõik on enamasti si*ad. [...]

8 kommentaari

KUSKOHAS me just käisime?

No hei! Kuidas teil läinud on? Kõigepealt tahaks ära mainida, et ma ei saa oma [...]

1 kommentaar

Kui lapsed ajavad nutma

Aga etteruttavalt võin öelda, et lapsed pole mind vist kunagi nutma ajanud. Võibolla väga harva, [...]

Viimati 5 aastat tagasi?????

No hei! Meil on seljataga super nädalavahetus ja ma mõtlesin, et tulen panen selle siia [...]

5 kommentaari

Kui sõbranna mees petab

Ma tean, et ma siin suure suuga lubasin, et hakkan uuesti blogima ja enda arust [...]

7 kommentaari

Mis mu juustega juhtus?

No hei! Kuidas teie nädalavahetus möödus? Kuidas kooliaasta lõppu tähistasite? Ma teen parasjagu oma kiharatele [...]

2 kommentaari

Suvetöö, glitterimöll ja suurpuhastus

Uuh! Tahtsin tegelikult eile õhtul siia jõuda, et möödunud päevast muljetada, aga õhtu lõpuks olin [...]

6 kommentaari

Lahkuminek, hüvastijätt ja lapsepõlvetraumad

Ühe käega kussutan Oliveri vankrit, teisega segan putru ja kolmandaga toksin klaviatuuri. Jep, see ongi [...]

12 kommentaari